Antsla vald võitleb vareslaste kolooniatega
Linnalindude ohjamiseks on eri paigus proovitud rakendada mitmesuguseid meetmeid, ükski neist pole osutunud piisavalt efektiivseks, sest inimestega lähestikku elavatel lindudel kujuneb välja suurem taluvus- ning kohastumisvõime. Näiteks pesade lõhkumine või munade hävitamine tekitab olukorra, kus kolooniad jagunevad ning suurenevad. Kui ühest kohast õnnestub koloonia ära kaotada pesapuude raiumisega, pesade jätkuva lõhkumisega või muude meetmetega, kolitakse koloonia teise piirkonda. Lindistatud hädakisa ja hoiatushäälitsuste kasutamise mõju on lühiajaline, lisaks kohanevad linnud erinevate hirmutitega ega reageeri lõpuks hirmutamisele. Arvukuse piiramisele reageerib iga looduslik populatsioon tavaliselt arvukuse mitmekordse tõusuga.
Kuna vareslaste kisa eriti Hauka kaupluse ümbruses Põllu tänaval on lähiümbruse elanike jaoks lausa väljakannatamatu, on lähiajal kavandatud varesepesade puulatvadest allatoomine selles piirkonnas. Samal ajal harvendatakse puuvõrasid, et muuta lindudele puud pesaehituseks vähem sobivaks. Tööd on kavandatud Keskkonnaametiga kooskõlastatult läbi viia veebruaris enne, kui algab pesitsusperiood. Tegemist on lindude elutegevust häiriva sammuga, mis ei pruugi küll anda pikaajalist efekti, kuid loodetavasti mõneks ajaks saavad inimesed rahu.
Samas peaks iga inimene jälgima, et oma tegevusega ei soodustataks vareslaste arvukuse tõusu. Tuleb igal moel takistada lindude ligipääsu toidujäätmetele - prügi mitte maha visata, linde mitte toita, prügikastide kaaned hoida kinni, kompostiaunad olgu kas kinnised või võrguga kaetud.
Abiks võib olla ka vareslaste looduslike vaenlaste linnameelitamine - oravatele sobivate pesapaikade loomine näiteks okaspuude osakaalu tõstmisega, kakulistele sobivate tihedate põõsastike rajamine. Intensiivne hävitamine kutsub esile vastupidise efekti, looduslikule tasakaalule kaasaaitamine aitab arvukust stabiliseerida ja vaos hoida.
