Aprill Vaivara ja lähiümbruse ajaloos
1. aprillil 1931. aastal suleti Jõhvi hobupostijaam, üks vanimaid maa hobupostijaamu. Vanemad inimesed mäletavad kindlasti seda sammastega maja kaubamaja juures. Praegu tähistab seda hobupostijaama mälestuskivi-hobune.
2. aprillil 1901. aastal kirjutas ajaleht „Olevik": „Suur raudteeõnnetus Narva ligidal Kiirrong, mis lõuna ajal Jurjevist ära sõitis, on 7 versta Narvast eemal teelt kõrvale läinud. Vedur on enese mitu korda ümber pööranud, enne kui seisma jäi ja reisijate vagunid on kõik peale viimase ümber läinud. Masinajuht ja tema abi on auru läbi ära põletatud, teistel ametnikel on ühel küljeluu, teisel seljaluu katki läinud. Reisijad on kergemaid vigastusi saanud. Põhjusena selgus hiljem, et sulanud lumest tekkinud vesi oli raudteetammi ära leotanud, roopad siis laiali vaonud ja nõnda õnnetus tulnud". (Tekst selleaegses kirjapildis.)
5. aprillil 1696. aastal suri vähki Rootsi kuningas Karl XI ja troonile sai tema 15 aastane poeg Karl XII, kelle elu- ja sõjamehetee on tihedalt seotud Eestimaa ja eriti Ida-Virumaaga. Stockholmis, kuningate residentsis on Karl XII saalis väljas kolme tema edukama lahingu maalid ja üheks neist on 1700. aasta edukas ja võidukas Narva lahing. (Olen selle ise ka oma silmaga üle vaadanud 1994. aastal ja huvitava faktina sain ma sellele näitusele tasuta, kuna näitasin neile oma Kuningriiklase liikmekaardi ja see maksis. Hoidsin kokku 10 rootsi krooni, aga tähtis pole summa, vaid põhimõte).
5. aprillil 1921. aastal sündis Narvas metsatööstustegelane Vladimir Tšernõšev, kes on olnud kahe valitsuse ajal ENSV metsa-, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstusminister (20.10.1965-27.09.1968) ning viie valitsuse ajal ENSV metsa- ja puidutööminister (27.09.1968-23.08.1985). Suri Tallinnas 23. augustil 1985. aastal.
8. aprillil 1991. aastal määrati Eesti Piirikaitseameti peadirektoriks Andrus Öövel, kes oli toona tihe külaline Ida-Virumaal ja tema teene oli, et Narva piiripunkt hakkas „pidama" ja korralikult tööle - igal juhul meiepoolne osa. 1990. aasta mais tegutsema hakanud KODUKAITSE organisatsioon hakkas üha enam tegelema ka piirikaitse küsimustega ja kui 1991. aastal taasloodi Eesti Piirivalve, siis läksid paljud Kodukaitse liikmed piirikaitsesse tööle ja neist said palgalised piirivalvurid.
11. aprillil 1901. aastal sündis Ants Heibre, kes on pidanud kordoniülema ametit Narva-Jõesuus. Tema elutee algas Viljandimaal Taagepera vallas ja õppetöö kulges Karksi ministeeriumikoolis ning 1922. aastal lõpetas allohvitseride kooli ning suunati veltveeblina rühmajuhiks 1.jalaväerügementi. Seal töötas viis aastat ja siis sidus end piirivalvega ja sai kordoniülemaks Narva-Jõesuusse ja Püssi. Narva-Jõesuus oli ka piirivalvejaoskonna spordiklubi juhatuse liige ja kuna ise oli osav laskesportlane, siis igati toetas laskesporti ja tema auhinnakappi kuulusid mitmed tiitlid. Edukaimaks alaks kujunes aga suusatamine (see oli ka piirivalvuri üks vajalikke oskusi) ja nii võitis Ants Heibre suusameistritiitleid Narva garnisoni ja üleriigilistel võistlustel, 1926. aastal saavutas ka Rakvere meistritiitli 5 km ja 25 km suusatamises (huvitavad distantsid). Edukaks kujunes ka suvesport ja nii oli üleriiklikus mõttes tähelepanuväärseks tulemuseks 38,28 m kettaheites. Ta oli ka aktiivne spordikohtunik (suusatamine, käsipall - toona korv ja võrkpall ning laskespordi alal). Tema teeneid on hinnatud Kaitseliidu Valgeristiga. Ants Heibre läks kaduma sõjakeerises.
17. aprillil 1991. aastal rajati Tallinnas Jaan Tõnissoni Instituut, mis on korraldanud palju koolitusprogramme Ida-Virumaal ja seda eriti Narva-Jõesuus.
21. aprillil 1896. aastal sündis Peetri vallas vanemallohvitser Martin Konstantini poeg Bergfeldt (eestistamise järel Mäepõld).Ta lõpetas 1912. aastal Vaivara kihelkonnakooli ja läks edasi õppima kaardiväe ulaanirügemendi õppe-eskadroni (ratsaväkke) ja lõpetas selle 1916. aastal. Õppis edasi üleajateenijate kursustel, mille lõpetas 1926. aastal.
Vabadussõjas teenis 4.jalaväerügemendis ratsa komandos veltveeblina ja osales lahingutes Narva all, nii kaitselahingutes (seega Vabadussõja alguses) kui ka pealetungilahingutes. Sai kolm korda haavata , kuid jäi edasi teenima ja tema teeneid hinnati II liigi 3.järgu Vabadus-ristiga nr.160( isikliku vapruse eest). Oli kirjas Vabadusristi Vendade Ühenduse Narva osakonnas ja elas sel ajal Kiviõli jaamas (kuni 1940). Hukati SevUralLaagris 27. jaanuaril 1942. aastal.
22. aprill 1841. aastal (uue kalendri järgi) avas proviisor Franz Morits Leidenforst Jõhvis apteegi, mis oli üks esimesi maaapteeke Eestis.
1936.aastal alustas tööd Sillamäe õlivabrik, mille panid käima rootslased ja päevatoodanguks oli 60 tonni õli, millest saadi omakorda 20 tonni kõrgekvaliteedilist bensiini. Vabrikul oli 12 hoonet ja 7 õlipaaki ( 2 suurt ja 3 väikest õlide, ning 2 suurt paaki bensiini tarvis kogu mahtuvusega 6000 tonni vedelikku. Õlivabriku juurest ehitati laia ja kitsaroopaline raudtee Vaivara jaama (pikkus oli 3,5 km) ja Vaivarast omakorda 5 km raudteed Viivikonda, kus peagi vabriku kaevandus (karjäär) avati ja seal sai tööd ligi 100 inimest. Vabriku sisseseaded uuendas ja täiendas Franz Krulli tehas Tallinnas.
Esimene põlevkivi Sillamäe õlitehase ahju lasti 22. aprillil 1936. aastal kell 1.45 päeval ja kella 5 paiku saadi ka esimene toodang õli ja bensiini. Vabriku avamist jälgis Eestimaa Õlikonsortsiumi (nii oli vabriku nimi) esindaja ja üldvolinik doktor Leonid Pumpiansky, rootslasest insener Klarke, insener Langre ja tehniline insener J .Lasberg. Elektrivoolu saadi Narva Jõujaamast ja seda kulus 300 kwh.
Kokku sai Sillamäe õlivabrikus tööd 389 inimest, kuid kui välitööd lõppesid, siis vähenes ka töötajate arv ja nii on kirjas alaliste töötajatena 220 inimest, neist 120 vabriku ja 100 kaevanduse juures. Algul toodi põlevkivi Küttejõust, kuid alates juunist 1936 juba oma kaevandus-karjäärist Viivikonnast.
