Sündinud olen 2. aprillil 1972. aastal Pärnus. Vanemad elasid Ares ja nii minagi mõnda aega. Praegune elukoht on mul Raplamaal Kohilas. Siin on väga ilus loodus, väga palju kultuuriüritusi toimub ja Tallinn, kus töötan ka lähedal. Elan koos abikaasa Avega 3 toalises korteris. Tütar Maribel (9a) käib Kohila Gümnaasiumis. Lisaks on mul veel 2 tütart - Enely ja Anete ning esimene lapselaps Sebastian. Jõulud veedame ikka isa juures Ares ja võimalusel külastame ka sugulasi. Seda kas ka kunagi Aresse elama uuesti tuleme ei tea. Praegu igatahes oleme end sidunud Kohilaga.

Olen lõpetanud Are Põhikooli ja Pärnu-Jaagupi Keskkooli. Veel sai käidud Pärnu-Jaagupi Lastemuusikakoolis, kus õppisin 6 aastat klaverit. Sinna pandi mind tädi, Anne Niibo soovitusel. Suur tänu talle selle eest! Õppisin seal päris palju asju. Esimene töökoht oli Pärivere sovhoosis, kus olin autojuht. Pärast seda kolisin Sindi linna, kus olin Sindi Keskkoolis võrkpallitreener. Järgnesid töökohad - ühes puidufirmas Lõuna-Eesti piirkonna ostu-müügi juhina,Uulus kõrtsiomanikuna, baarileti taga piljardi klubis. Kui Kohilasse tulin, sain kohalikus paberivabrikus tööd autojuhina ja viimased 6 aastat olen olnud AS Sunorekis autojuht. Vean kaupa laiali Eestis, Lätis ja Soomes. Viimased kolm aastat on mul ka oma firma OÜ Troon, mis tegeleb ürituste korraldamise ja esinejate leidmisega kliendile. Rohkem infot ürituste korraldamise kohta: troon.onepagefree.com

Kõige suurem hobi kooli ajal oli võrkpall, mida sai mängitud algul Ares, siis Sindis ja Paikusel ning lõpuks Kohilas. Praegu ei pea põlved enam sellele koormusele vastu. Teine suur hobi on rulluisutamine - õppima ma nagu ei pidanudki, kõik tuli esimesel korral välja ja sõbrad kellega koos sõitsime arvasid, et ma sündisin uiskudega. Tegime koos MTÜ Pärnu Rulluisu klubi ja Eesti esimese sise skatehalli. Seal korraldasime Eesti esimesed võistlused rulluisutamises. Praegu on sellel kohal Kaubamajakas. Tänu Viisnurga, Visu ja Pärnu Linnavalitsuse sponsorlusele, saime Munamäe kõrvale asfaltplatsile ehitada atraktsioonid, kus uiskudega trikke teha. Praegugi käin seal aegajalt sõitmas, et vormi hoida. See on väga hea trenn.

Peamine hobi on eluaeg olnud muidugi muuska. Esimest korda olim laval ansambliga ERA. kus asendasin klahvpilli mängijat Ants Tugedami. Olin siis 6-8 aastane, täpselt ei mäleta. Kui olin 13aastane, sai tehtud ansambel COPIA. Seal mängisid Andrus Tugedam, Urmas Alliku, Ivo Jürgenson ja mina. Atesteerimisel läks väga hästi ja meil oli palju esinemisi. Aastal 1991 sain omale esimese süntesaatori ja hakkasin käima esinemas nime all „Rein - Mees Nagu Orkester". Selle nime all esinen siiani. Olen mänginud koos Andrus Masinguga: „Mehed - Nagu Orkester". On saanud teha Trahteri Kuld Lõvi majabändi, millest kasvas välja ansambel „Lõvipojad". Kohilasse kolides sain tuttavaks Sulev Võrnoga, millest sündis ansambel „Rein ja Sull." Koos esineme peamiselt Tallinna suuremates pubides ja kõrtsides, aga ka firmade suve- ja talvepäevadel. Suvel on kolm kuni viis mängu nädalas ja detsembris mänge kesmiselt 20-25. Praegu võib meid kuulamas käia Sossi klubis ja Restoranis Beerhaus, kus mängime korra või kaks kuus. Veel osalen solistina kontsertidel, osalesin ka TV3 Laulupealinna kahes saates. Esimeses saates laulsin Kohila eest koos kooriga ja teises saates sain võimaluse Birgit Õigemeelega duetti laulda (Pildil).

Kui küsida, mis stiili me harrastame, siis Star FM-i saatejuht Allan Roosileht ütles, et see, mida mängime, on kvaliteetne tantsumuusika. Veidi olen laule ise kirjutanud ja plaadimaterjal saab neist varsti kokku. Need, kes meid tihedamini kuulamas käivad, tellivad sagedasti minu lugusid.

Kuidas tihedas bändimaailma konkurentsis ellu jääda?
Konkurents on sellel alal väga tugev. Oma mainet peab hoidma ja asja südamega tegema. Pannes oma hinge laulu sisse, läheb hästi. Kui oma margi kuskil täis teed, ega siis pikka pidu enam ole. Tean mitmeid häid pillimehi, kel tööd vähe, sest on kuskil peol liig palju napsitanud või liiga pikki pause teinud. Halb kuulsus seisab inimestel ikka paremini meeles kui hea.

Kes on sinu suurim eeskuju?
Kui ma veel väike olin ja pilli ei mänginud, oli minu suurim eeskuju Harry Sander, kes oli sovhoosis bussijuht ja ERA ansambli helimees. Ütlesin ikka, et tahan saada bussijuhiks ja pillimeheks. Eks lapsepõlve soovid lähevad vahest täide. Praegu meeldib mulle kaasmaalastest Tõnis Mägi, Jäääär, UltimaThule, Eldoraado; välismaalt Sting ja Michael Buble. Tänapäevasest diskost ma eriti midagi ei arva, pole minu maitse lihtsalt. Laulu sõnades peab ikka mõte ka hea olema, mitte ainult tümakas.

Mida soovitad noortele, kes bändi teha tahavad?
Arvan, et noortel praegu bändi teha ei peaks eriti raske olema, sest pille ja tehnikat ikka palju rohkem saada kui varasematel aegadel. Ka erinevaid noorte bändide konkursse tehakse palju - ole ainult mees, lindista arvutiga demo ja saada ära. Endal peab tahtmist ja vastupidavust olema.

Kui sul on soovi Reinu kuulata, siis otsi üles bändid: „Rein- Mees Nagu Orkester" ja „Rein ja Sull."

30. detsembril mängib ja laulab Rein Are vallakeskuses valla jõulupeol.