Kas valla arhitekti töö ei olegi siis uute hoonete või tervete uusasumite projekteerimine, nagu arvata võiks?
Harku valla arhitekt Robert Mirski: Tänasel päeval projekteerivad ja planeerivad valdavalt arhitektid ja planeerijad erasektoris, ametnikele jääb mahti vaid menetlemiseks. Majandusbuumi eel algatati väga palju detailplaneeringuid.
Languse ajal jäi enamus arendusi aga majanduslikel põhjustel seisma. Tänasel päeval kerkivad üles küsimused - millistel tingimustel on võimalik planeeringu koostamist jätkata või kas tuleb neid hakata hoopiski lõpetama. Kas tooksite ka mõne konkreetse näite?
Nimesid nimetamata tooksin sellise näite: 2001. aastal esitas detailplaneeringust huvitatud isik vallale taotluse algatada oma maale detailplaneering.
Vastavalt seadusele vald seda ka tegi - algatas planeeringu. Aga huvitatud isik ei olnud selle koostamisest teatud põhjustel huvitatud, asi soikus. Nüüd, pea kümme aastat hiljem, võib see toonane algataja-arendaja aga vallamajja marssida ja nõuda, et väljastatagu talle uued lähtetingimused.
Sellised juhtumid ei puuduta tavaliselt üksikeramuid, vaid suuremaid arendusi, terveid uusasumeid. Ja te väljastate uued lähtetingimused, jätkate detailplaneeringuga?
Tänaseks on kümne aasta taguse ajaga võrreldes paljugi muutunud - meie asulaid läbivad maanteed on autodest umbes, mõningates kohtades on põhjavee nappus, meie rohevõrgustik on ohustatud. Nii on mitmel puhul tekkinud asjaolud, mis välistavad detailplaneeringute jätkamise.
Arendamisest huvitatud isikut see aga enamasti ei huvita. Tema soov on ikkagi arendada välja temale kuuluv maa. Siin tekibki vastuolu, kuidas arendajale põhjendada, et rong on läinud. Kui varem ei saanud planeeringut lõpule viidud, siis nüüd ei ole see enam võimalik. On see ka märguanne ettevõtjatele- arendajatele, et tänase päeva seisuga on tunduvalt raskem detailplaneeringut algatada?
Kindlasti - peame juhinduma uuest olukorrast ja kogemustest, mis majandusbuum kaasa tõi, sest lõppkokkuvõttes on need kogemused viimistletud kohtulahenditeks riigikohtus. Erinevad vaidlused, mille lahendust toona ei teatud, on tänaseks selgeks vaieldud.
Üks põhiline nõue on see, et enne planeerimise algatamist tuleb mõlema poole kohustused - nii arendaja kui valla omad - väga põhjalikult läbi rääkida. See puudutab kõike, mis planeeringu rahalise poolega kaasneda võib. Tihtilugu tuleb tekkivaid olukordi isegi ette ennustada. Kas arendaja elu läheb keerulisemaks? Rajada teed, teha trassid...
Sisuliselt olid need kohustused arendajatel ka varem, aga siis võeti kohustusi kergemalt. Täna võime arhiivikapist leida mitmeid planeeringuid, kus Harku vallavalitsus on selge sõnaga väljendanud, et ei võta kohustust ehitada teid ja trasse. Sellele on alla kirjutanud toonased arendajad ja ettevõtjad, kelle sõna ei pruugi tänasel päeval enam midagi maksta - nad on kas pankrotis või lihtsalt kadunud. Selle pärast puuduvadki mõnele põllule rajatud arendusel korralikud sõiduteed või tänavavalgustus. Kellele rohelist tuld näitate, tulge ja tehke...
Rohelist tuld näitame arendajaile, kelle plaanid kattuvad valla üldplaneeringuga ja kes on tõestanud oma võimekust ettevõetu ka lõpule viia. Üldplaneeringu juures peame tähtsaks, et valda jääksid rohealad ja metsad. Sellega ei taha aga jälle mimed arendajad nõustuda, ja üldplaneering, mis on küll juba 2009. aastal vastu võetud ning avalikustatud, ootab hetkel Harju maavanema seisukohti vaiete lahendamisel. Kas ma olen õigesti aru saanud, et teie töö eesmärk ja sisu on seista selle eest, et eranditult kõigile siin vallas oleks tagatud normaalsed elu- ja olmetingimused? Et ettevõtted asuksid tehnoparkides, inimeste elamute ümber oleks piisavalt rohelust, et loomad saaksid liikuda rohekoridorides...
Kõige üldisemas mõttes küll. Valla ülesanne on tagada säästlik ja tasakaalustatud areng.