Arvamus: Nabala saaga - kohtutee jätkub

 (9)
Arvamus: Nabala saaga - kohtutee jätkub
Tagalepa karstijärvik, mis asub ca 2 km Nõmmküla uuringuruumist, 2013. a detsembris (mitte varakevadel, nagu on märgitud Eesti Looduse 2014. a. augusti numbris).Foto: Kiili leht

1988. a kirjutas geol.-min. teaduste doktor Aada Teedumäe Nabala piirkonnas lubjakivi otsingutööde aruande retsensioonis: “Kellel, millal ja mis põhjusel on püstitatud Nabala lubjakivi leiukoha eelneva uurimise vajadus, sest tehnilis-majanduslikud näitajad ei sisalda kindlust antud maardla kasutusele võtmise ja eelneva uurimise vajadusepüstitamise otstarbekuses?”

Uuesti tõusis sama teema päevakorda 2004. aastal, kui kolmele kaevandusfirmale anti luba geoloogilisteks uuringuteks seitsmel mäeeraldisel. Viimase 10 aasta jooksul on kolme valla piirkonnas tehtud palju uuringuid ja toimunud hulgaliselt avalikke arutelusid. Oleme saanud teadlikumaks suhtumisest, et avalikel aruteludel on meile mõnikord soovitatud küsimustele vastamise asemel vastust lugeda ajalehest või kontrollitud, kas küsija ikka teab, kellele ta küsimuse esitas. Vahel on koguni kohaliku kodaniku jutt katkestatud. Nüüd teame, et:

1) kaevandajatel puudub tänaseni tehnoloogia Nabala tingimustes, kus lubjakivi on 100 protsenti põhjavee all, kaevandamiseks;

2) Nabala kivi võib kvaliteedilt võrrelda põlevkivi aherainega, näiteks nii Nõmmevälja mäeeraldise (s.o 44 protsenti Nabala maardla aktiivsest tarbevarust) kui ka põlevkiviaheraine killustik on Los Angelese IV klass;

3) Nõmmküla 2005. a geoloogiliste uuringute alusel võib vee juurdevooluks hinnata karjääri lõpuperioodil 23 600 kuupmeetrit ööpäevas, mis moodustaks ligi 1/3 Tallinna linna veetarbimisest;

4) Harjumaal jätkub ehituslubjakivi aktiivvarusid ilma Nabalamaardlata maavaravaru koondbilansi alusel 2014. a kaevandamismahu korral 174 aastaks; loomulikult ei ole kõik aktiivvarud kaevandamislubadega kaetud.

Esitatakse valeväiteid Nabala maardla neljalt mäeeraldiselt kokku tahetakse kaevandada 2 120 000 kuupmeetrit aastas, s.o. 2,4 korda rohkem kui kaevandati 2014. a. kogu Harjumaal kokku!

Väljavõte Nõmmküla mäeeraldise KMH (keskkonnamõjuhindamise) aruandest lk. 78:“Esialgselt kavandatud viisil kaevandades kaasneks Nõmmküla lubjakivikarjääri avamise ja töötamisega oluline negatiivne mõju (põhjavee raiskamine, eluslooduse kahjustamine, elanike elutingimuste halvendamine),mis ületaks piirkonna keskkonna-ja sotsiaalse taluvuse ning ei ole seetõttu lubatav”.

Ka 2013/2 Keskkonnatehnikas on EGK (Eesti geoloogiakeskuse)geoloogid-kaardistajad jõudnud järeldusele, et karjääre ei ole Nabala maardla piirkonnas otstarbekas avada, põhjendades oma arvamust eeskätt ebasoodsate mäetehniliste tingimuste ning lubjakivist saadava killustiku kehvavõitu kvaliteedi ja väikese väljatulekuga ning seades küsimärgi alla killustiku tootmise majandusliku tasuvuse.

Täiesti arusaamatu on kaevandusfirmade ja viimasel ajal ka ETA (Eesti teaduste akadeemia)soov leida võimalus Nabala-Tuhala looduskaitseala ja karjääride kooseksisteerimiseks. Nähtavasti ei ole nad süvenenud olukorra tõsidusse. ETA kirjad peaministrile, riigikogule ja ministeeriumitele ei ole teaduspõhised, sest seal käsitletakse jälle paljudel valeväidetel põhinevat MTÜ Geoeducation Centeri 2012. a tööd, mille kohta on vastuväited esitatud Tallinna ringkonnakohtule juba 2013. a. Samal ajal jäeti täiesti tähelepanuta Leo Vallneri 2014. a valminud töö “Karstinähtused kavandataval Nabala looduskaitsealal”(www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus08_2014.pdf),mis annab erapooletu pildi hüdrogeoloogia doktori teaduslikust ekspertiisist.

Eriti üllatavad on meedias levinud väited, et Nabalas ei ole karsti ja seal toimuv ei mõjuta Tuhala Nõiakaevu. Juba Rootsi-aegsetel Nabala kaartidel suundub Möllu allikas, mis asub Saku ja Kohila valla piiril ligi kahe kilomeetri kaugusel Tammiku uuringualast, Vääna jõkke. Nüüd lõikab selle teekonna 1960ndatel kaevatud kolme meetri sügavune kraav, nn Angerja oja. Kurevere külas Möldri kurisu juures on märge rootsi keelest tõlgituna: “Siin läheb vesi maa alla ja väljub Nappelküla lähedal”.
Selleaegne Nabala küla tiheasustus oli praeguse Paekna allikajärve ümbruses (varem mõlemal pool Vääna jõge). Ka Soome teadlaste georadarmõõtmised tuvastasid Nabalas maa-alused jõed.

Muidugi võib neid nimetada kas alajõgedeks või lihtsalt maaalusteks vooluteedeks, kuid see ei välista Nabala karsti.

Karst on kõikjal

Kolhoosiajal tehtud ümberkorraldustest hoolimata võib ka praegu Nabala piirkonnas tegutsevaid karstinähtusi näha kõikides külades – Sookaeras Kõrgemäe kurisu ja Allikmäe allikas, Arustas Tagalepa karstijärvik, Kureveres Möldri ja Kuristiku kurisud, Piissoos Kuivajõe karstiorg, Sõmerus Sagri, Haljamardi ja Jaanisoo allikad ning Huntaugu kurisu, Sõgulas Allika ja Palkaru allikas, Nabalas Mõisa allikas ning Paeknas Kalamäe allikas ja vähemalt neli Paekna allikajärve toitvat allikat. Nabala-Paekna ligi 10 kilomeetri pikkuse matkaraja 15 punktist on viis karstinähtused. Teadaolevalt on viimased karstilehtrid tekkinud Nabala mail 1955. aastal Kurevere ja Arusta küla piiril ning 1962. aastal Piissoo külas, mida väga hästi mäletavad vanemad kohalikud inimesed.

1980. aastate lõpus mõõtis hüdrometeoroloogia instituut tuntud karstiuurija Ülo Heinsalu juhtimisel Tuhalas maa alla neelduvat ja avanevat veehulka. Selgus, et Tuhala allikates avaneb 1/3 võrra vähem vett, kui neeldub. Vesi avaneb Nabala karstialal ja Tammiku allikates. Seega moodustavad Mahtra soostik, Tuhala ja Nabala karstialad ning Tammiku allikad ühtse veesüsteemi ning Nõiakaevu kaitsmiseks ei piisa ainult Tuhala kaitsealast.

Tuhala looduskeskus ja ETA looduskaitse komisjon esitasid keskkonnaministeeriumile(KKM) avaldused kaitseala moodustamiseks juba 2010. a veebruaris.

Seega kiirustamisega tegemist ei ole. LKA (looduskaitseala)töögruppi kuulusid erinevate huvigruppide esindajad, k.a kaevandajate esindaja. Nabala-Tuhala LKA moodustamisele eelnes viis ekspertiisi. Need võttis kokku ja analüüsis Eesti maaülikooli professor Kalev Sepp (ETA looduskaitse komisjoni liige, Rahvusvahelise Looduskaitseliidu(IUCN) asepresident(2009–2012), UNESCO maailmapärandi teadusekspert).LKA on hädavajalik, sest senised kaitsemeetmed pole taganud loodusväärtuste säilimist. Samuti tuleb leevendada Angerja jõe ümbersuunamise ja kuivenduskraavide võrgustikuga loodusele tehtud kahjustusi. Eesti Paeliidu eestseisuse juhataja Rein Einasto: “Ressurss ei lähe kaotsi, see jääb maapõue alles järgnevatele põlvedele. See on ressurss edaspidiseks, kui on teada paremad kaevandamise võimalused, nt veealune kaevandamine”(LKA moodustamise töögrupi koosolek 2014. a).

Kohtutee jätkub

Paekivitoodete Tehas OÜ (PTT),kes taotleb kaevandamislubasid Kose vallas Tuhala Nõiakaevust 3,4 kilomeetri kaugusel asuvale Tammiku ning Saku vallas Tagadimäe eraldisele, on alustanud juba kolmandat korda kohtuistungite sarja Nabala maardlasse kaevandamislubade saamise eesmärgil. Esimesel korral vaidlustasid PTT ja AS Riverito KKMi määruse “Maavara kaevandamise lubade ja geoloogilise uuringu loa taotluste menetluse peatamine”. Need liidetud kaebused jäid rahuldamata nii Tallinna halduskohtus kui ka ringkonnakohtus ning riigikohus ei võtnud hagi menetlusse, kehtima jäi kohtu I astme otsus.13.01.2014. esitas PTT Tallinna halduskohtusse kaebuse keskkonnaministri käskkirjale “Nabala looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja menetluse algatamine” ja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebus jäeti rahuldamata ja tagastati juba 21.01.2014. 22. dets. 2014. andsid PTT, AS Kiirkandur ja AS Riverito Tallinna halduskohtusse eraldi kaebused vabariigi valitsuse 17.11.2014 määrusele nr 168, mille alusel võeti kaitse alla Nabala-Tuhala LKA. PTT kohtuistung toimus 17.12.2015 ja otsus avalikustati 29.01.2016. AS Kiirkanduri kohtuistung toimus 14.01.2016. ja otsus avalikustatakse 15.02.2016. AS Riverito kohtuistung toimub 30. märtsil algusega kell 10.00.

2009. aastal tahtsid PTT esindajad näidata, kuidas kaevandada põhjavee alt. Selleks transporditi soovijad vaatama kaevandamist Eivere karjääris. Kohapeal selgus, et kaevandatakse ainult 8 meetri sügavuselt ja ühest karjäärist pumbatava veekogus on ligi 70 korda väiksem kui Nõmmküla karjääris.

See oli üllatuseks ka PTT esindajatele ja Nabala uuringute kohta esitatud küsimusele vastati: “Kes neid jõuab uurida”. Aga Nabala maardlas taotletakse kaevandamislubasid neljale mäeeraldisele, mille võimalik mõjuala on 2007. a AS Mavesi töö “Nabala lubjakivimaardla kasutuselevõtu võimalik mõju Harju alamvesikonna vee seisundile” alusel läänes Keila jõgi, lõunas Mahtra soostik ja Saula Siniallikad, põhjas Kurna ja Tallinna ringtee ning idas Pirita jõgi; pindala ligikaudu 300 ruutkilomeetrit.

Praegused kohtuuksi kulutavad tegelased on eraettevõtjatest kaevandajad, kes ei tunne piisavalt tehnoloogiat ega huvi meie looduskeskkonna vastu ja loodavad valede abil jõuda kaevandamislubadeni.2014. a EMTELi (Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu) poolt tellitud ja rahastatud Eesti Päevalehe lisaleht Nabala Nõiaring ei pea sündsusetuks isegi seaduse paragrahve “redigeerida”. Näiteks maapõueseaduse § 62 lõige 1 p.4: “Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada kasutada antud maavaravaru optimaalne kasutamine”. Jätnud aga ära sõnad “kasutada antud”, moonutati sellega kaevandajate tegevusele suunatud seaduse pügalat ja süüdistatakse hoopis kaitseala moodustajaid seaduserikkumises.

Hetkel üritab Nordecon AS lubjakivi kaevandamise eesmärgil saada Pahklasse Alesti karjääriluba geoloogilisteks uuringuteks. Uuringuala jääb kahesuure LKA vahele, kaugus Mahtra LKAst on 0,9 kilomeetrit ja Nabala-Tuhala LKAst 2,6 kilomeetrit, moodustades koos Nabala ja Tuhala karstialade veesäilitusaladega ühtse veestiku. Ei ole vahet, kas 35 meetri sügavune lubjakivikarjäär rajada Nabalasse, Pahklasse või Tuhalasse – tugevasti karstunud lubjakivikihid lüüakse segi ja maa-alused vooluteed lõigatakse läbi, hävimisohus on Järlepa järv, Tuhala Nõiakaev ja arvukad kodukaevud. Üksi juba Mahtra soostikku ümbritseb 18 küla.

“Säästev Eesti 21” keskkonnapoliitikast lähtuvalt tuleb:

1) ettevaatusprintsiibi kohaselt keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom.

2) Loodus on tänaste ja tulevaste inimpõlvede ühisvara, mille kasutamine ei tohi olla ühekülgne, hetkekasule orienteeruv ja biosfääri stabiilsust ohustav.

Kodanikena peame oma kohuseks kaitsta Nabala, Tuhala ja Pahkla piirkonda põhjendamatute ärihuvide eest. Siinne rahvas sai oma “õppetunni” juba kaks põlvkonda tagasi, kui Angerja jõgi pandi teist pidi voolamaja suunati 9,6 kilomeetri pikkuse ja kolme meetri sügavuse kraavi abil Vääna jõe asemel Pirita jõkke Tallinna linna veevarustuse parandamiseks. Kaevandamisega ligi 10-kordselt sügavamale minna on mõeldamatu!

Tuhala Nõiakaevu hävimise vastu ja Nabala karstiala kaitse alla võtmise poolt andsid oma toetushääle 65 433 inimest 109 riigist. |