Eelmise aasta andmete järgi on Karksi vald elanike arvult 226 omavalitsuse seas 63. kohal, seitsme aastaga oleme ära andnud seitse kohta. Samuti on sügavad muutused toimunud 15-49- aastaste naiste suhtarvus elanike hulgas. Kui 2005. aastal oli valla näitaja 23,2% ja koht 103, siis nüüd oleme selle näitaja poolest langenud 191. kohale 19,3%-ga. Seega on meie vallas suhteliselt vähem sünnituseas naisi kui teistes valdades, vastav mediaannäitaja eelmisel aastal oli 21.6%.

Majandus on Karksi valla trump. Selle poolest oleme igal aastal suutnud ületada nii mõndagi meist suurema rahvaarvuga omavalitsust. 2011.a majanduse valdkonnas oli meie koondkoht 39. Sealhulgas oli Karksi valla töökoha keskmine väärtus makstud sotsiaalmaksude alusel teiste omavalitsuste seas 55. kohal. Samas oleme järjestuses, mille koostamisel võetakse arvesse saadud töötasu ja pensioneid elaniku kohta, alles 133. kohal. Rõõmu teeb, et  eraõiguslike ühingute tegevusalade arv on tõusnud seitsme aastaga 61-lt 82-le ja selle näitajaga oleme kokkuvõttes 61. kohal.

Omavalitsuse finantsnäitajate koondtulemuselt oleme sellel aastal on 116. Nii head kohta pole meil kogu vaatlusperioodi jooksul olnudki ja halvimast 203. kohast, mis oli 2009. aastal, oleme tublisti tõusnud.   Puhastatud eelarve mahult ühe inimese kohta, kus ei ole arvestatud laenusid ja toetusi, oleme üks viletsamaid, meie koht teiste omavalitsuste seas kõigub 170.-200. koha vahel. Eelmisel aastal oli vallal käsutada vahendeid 743 eurot inimese kohta, mis on 113 euro ehk 13% võrra väiksem 2008. aastal samaks otstarbeks kasutatud summast  Selles arvestuses troonivad uhkel esikohal (üle 3400 euro inimese kohta) põlevkivikaevandustega Illuka ja Mäetaguse vallad. Arvatavalt rikkaima valla Viimsi leiame alles 12. kohalt 1078 euroga inimese kohta, viimasel kohal olev Kasepää vald peab aga leppima sellest kaks korda väiksema summaga.  

Üks näitaja, mida võrreldakse, on valla võlakoormus. 2005. aasta 1,9%-lt on see tõusnud 39,9%-ni  eelarvest. Meist väiksem laenuprotsent 2011.a  eelarve suhtes on tervelt 191 omavalitsusel. Eelmise aasta seisuga on vallal kolm laenulepingut: 2006.a võetud laen lasteaia ja peatänava valgustuse ehituseks, 2008.a koolimaja vana korpuse remondiks  ja kergliiklusteele Karksi külla välisvalgustuse rajamiseks ning 2011.a kooli staadioni ja noortekeskuse remondiks. 

Laenud ja Euroopa Liidu toetused on tõstnud valla põhivara maksumuse võrreldes 2005. aastaga kolmekordseks. Nii on eelmise aasta lõpu seisuga vallal põhivara hooneid ja rajatisi inimese kohta 1552 euro eest. Selle näitaja osas oleme seitsme aastaga suutnud oma kohta parandada 40 koha võrra ja eelmise aasta arvestuses asume omavalitsuste seas 111. kohal. Suveräänsel esikohal asub siin Kõpu vald, kellel on põhivara võrreldes meiega 4 korda rohkem ehk 6319 euro eest inimese kohta, tõsi inimesi on neil ka neli korda vähem kui Karksi vallas.

Stabiilselt oleme läbi aastate suutnud hoida kontrolli all püsitulude ja -kulude vahekorra, nii on valla omafinantseeringu võimekus läbi aastate olnud ühtlaselt 10-12% eelarvest, mis on andnud kõnealuse perioodi lõikes kohti esisajas ja viimasel aastal lausa 59. koha.

Väga kõrge 25. koha saavutasime näitajas põhivara soetuses ühe elaniku kohta. Karksi vald investeeris eelmisel aastal põhivarasse elaniku kohta  358 eurot, millest pool tuli Euroopa Liidust. Kõige rohkem investeeris mullu inimese kohta Vändra alev 2030 eurot ja kõrgel kohal oli ka Kõpu vald, kelle panus oli 1108 eurot inimese kohta.

Kohalikku omavalitsust iseloomustavas valdkonnas on  huvitavaks  näitajaks KOV teenistuses olevate töötajate arv. See näitaja ületab rahvaarvu kohta pingerea, oleme aastate lõikes ikka 40.-50. kohal. Hariduse põhiteenuste osas oleme saanud maksimumpunktid, kuna meil on olemas lasteaed, põhikool ja gümnaasium. Samuti oleme kõrgel 15. kohal vaba aja asutuste arvestuses. Meil on muusikakool, spordikool, kultuuriasutus, noorsooasutus ja raamatukogud. Et saada maksimumpunktid, peaks olema veel muuseum, samuti võiks tabel arvesse võtta kooli võimla ja ujula spordikeskusena. Sotsiaalvaldkonna mitmekesisuselt on meie vald tagasihoidlik, arvestusse on läinud ainult 2 näitajat kaheksast ja koht vaid 184. Igaüks võib mõelda, milline neist järgnevalt nimetatuist on Karksi vallas heal järjel: sotsiaaleluruumid, koduhooldus, hooldajad, päevakeskuse teenus, hooldekodu, sotsiaalkeskus, laste ja perede kaitse asutus ja tervishoiuasutus. Samas oleme sotsiaalvaldkonna kuludelt ühe elaniku kohta täpselt mediaanomavalitsus ehk 114. kohal.  

Kokkuvõtvalt oli Karksi vald kõikide näitajate koondarvestuses 2011. aastal 65. kohal, võrdluseks, et rahvaarvult olime 63. omavalitsus. See on Karksi valla parim koht, mis on seitsme aasta jooksul olnud, kui omavalitsusi on selle metoodika alusel reastatud.  Et välistada ühe aasta lõikes ette tulla võivaid kõikumisi, avaldab uuringu tegija Geomedia omavalitsuste järjestuse, võttes aluseks viimast nelja aastat. Selles arvestuses aastatel 2008-2011 on Karksi vald 106. kohal, parem koht on olnud 95 aastate 2005-2008 arvestuses.  Seega on Karksi vald uuringute järgi, kus vaadeldakse demograafilist situatsiooni, majanduse olukorda, rahva aktiivsust valimistel, omavalitsuse finantsnäitajaid ja valla poolt pakutavate teenuste olemasolu ja finantseerimist haldusvõimekuselt üle keskmise Eesti omavalitsus. 

Kellel on rohkem huvi tutvuda vastava uuringuga leiab selle siseministeeriumi kodulehelt http://www.siseministeerium.ee/haldussuutlikkus/ ja samuti statistikaameti leheküljelt http://www.stat.ee/public/statistics-explorer-et/KOV-indeks/#story=0