AS Tavidi nõukogu esimees Alar Tamming: kui USA satub kriisi, pole maailmal tagataskus ühtegi trumpi

 (40)
Delfatsioon polegi paha.
DollaridFoto: LHV

Ikka ja jälle kütab kirgi majanduskriisi teema. Kes usub, et kriis on käes; kes väidab majanduse juba tänavu uppi lendavat; kes on kindel, et kriisini jõudmiseks kulub aastaid; paljud aga peavad jutte saabuvast kriisist sootuks rumaluseks. Kuulutaja võttis nõuks uurida, milline on rahanduse tervis globaalses mõistes, ja küsis, mida arvab sellest kõigest AS Tavidi nõukogu esimees Alar Tamming.

Millega praeguses eluetapis peamiselt tegelete?

Peamiselt tegelen enese psühholoogilise arendamisega. Arendame tavaliselt enda ümber olevat välismaailma: korrastame kodu, reisime, hangime asju. Sama tähtis või isegi tähtsam on iseenda psüühiliste omaduste arendamine: mõistmisvõime, heas ja halvas sisemise tasakaalu hoidmine, spontaansus, intuitiivsus, teadlikkus, armastamisvõime jms.

Esinete sõnavõtuga 7. mail Rakveres finantsvabaduse seminaril. Millest räägite ja miks?

Plaanin rääkida raha olemusest, kriisidest minevikus, olevikus ja tulevikus. Miks? Sellepärast et mind paluti, järelikult arvati, et mul on inimestele midagi pakkuda. Kui kaks inimest saavad minu loengust enda eluks inspiratsiooni, siis olen päeva hästi veetnud. Elu üks mõtteid on selle edasijagamine, mille oled selgeks saanud.

Olete öelnud, et seisame ajaloo suurima kriisi lävel? Miks te nii arvate?

Maailma rahandussüsteem põhineb võlgadel, mille ulatus ületab mitmekordselt maailmas olevate kõikide väärtuste hulga ehk võlgade tasumine on isegi teoreetiliselt võimatu. Võlgade ja nende protsentide tasumine toimub ainult tänu rahamassi suurenemisele. Rahamassi suurenemine on aga eksponentsiaalne funktsioon ehk see tee viib vältimatult hüperinflatsioonilisse stsenaariumi.

Kogu maailma rahasüsteem põhineb tagamata rahal. Voltaire on sellise olukorra kokku võtnud, öeldes, et paberraha pikaajaline väärtus on null. 1929. aasta kriisis oli USAs ainult viis protsenti elanikest seotud aktsiaturgudega. Praegu on peaaegu kõik inimesed kas pensionifondide või mõnel muul viisil seotud ülemaailmsete börsidega.

Nii, nagu XX sajandi sõjad muutusid järjest verisemaks ja võikamaks võrreldes varasemate sajanditega, on ka finantskriisid globaliseerudes järjest suurema ulatuse ja tagajärgedega. Kui seni oli kõikide kriiside puhul olemas ankruvaluuta USA dollar, millega sai arveldada, aga kui kriis jõuab USAni, ei ole maailmal enam tagataskus ühtegi trumpi.

Kas ja kuidas on võimalik teie meelest selleks kriisiks valmistuda?

Tegelikult ei olegi võimalik. Saab küll üht-teist teha, aga sisuliselt on see sama kui vanainimesel enda surmaks valmistumine. Väikesed muutused ei muuda protsessi tulemust. Mis nõu anda Caesari-aegsetele Rooma riigi kodanikele, 16. sajandil inkade kuningale või 1925. aastal ameeriklastele ja aastal 1945 Tiibeti munkadele? Ajalooprotsess kulgeb oma rada, hoolimata, mis me sellest arvame.

Loe edasi Kuulutajast.