Assaku lasteaia elu läbi õpetajate silmade
Lasteaiaõpetaja Külliki Vilba sõnul tekitas uus olukord ebakindlust nii lastes kui ka vanemates, viimastes võib-olla rohkemgi. Mida ootavad emad-isad, usaldades oma silmatera täiesti võõraste inimeste hoole alla? Turvalist keskkonda, kuhu laps rahuliku südamega saata. Loomulikult seda, et laps kohaneks kergelt ja leiaks endale sõpru. Lapsel peab lasteaias olema huvitav ning ta peab saama uusi kogemusi.
Õpetaja Külliki väitel harjusid uued pisipõnnid imeruttu osalise lasteaiapäevaga harjutades. Lapse kohanemisel peab õpetaja Külliki oluliseks aktiivset suhtlemist lapsevanemaga. Tuleb võtta aega ning igast oma murest, kahtlusest ja probleemist õpetajaga rääkida.
Mis on koostöö aluseks? Ikka vastastikune austus ja usaldus. Tahame näha aktiivset, avatud lapsevanemat. Tore on see, et ema-isa tunnevad huvi mitte ainult söömise ja õueskäimise vastu, vaid ka selle vastu, kellega laps mängis, mida päeva jooksul uut õppis. Tänaseid uusi vanemaid ootame sel kevadel esimest korda perevestlustele, tore kui tulla saaksid mõlemad vanemad.
„Mänguoskus on kõigi teadmiste arengu alus," ütleb õpetaja Marju Kruusman. Mäng on lapse õppimisviis, uued elamused toetavad fantaasia ja loovuse arengut. Lastevahelised suhted, roll rühmas, suhtumine täiskasvanutesse ja kindlasti lapse omaalgatuse ergutamine. Ka siin peab lasteaed toetama kodu ja vastupidi.
Avatud suhted peres panevad aluse usaldusele. Avatud suhete aluseks on huvi lapse tegevuste ja vajaduste vastu. Huvitatus ei tähenda lapsele lakkamatute küsimuste esitamist, vaid võimalust rääkida oma mõtetest ja muljetest. Lapski peaks saama osa vane-mate päevaprobleemidest, mõttemaailmast.
Üksteisega rääkimine õpetab lapsi oma mõtteid ja tundeid sõnades väljendama ja probleeme analüüsima ja teisi kuulama. Viis, kuidas päeva alustatakse, kuidas üksteisest lahkutakse ja õhtul kokku saadakse, aitab kaasa päeva meeldivale häälestamisele ja sellest kujundab iga pere oma näo.Õppides arvestama peresiseseid suhteid ja pereliikmete vajadusi, on lapsel kergem mõista reegleid ka väljaspool kodu, ta oskab suhelda täiskasvanuga ja teiste lastega, mõistab paremini ennast ja oskab hakkama saadauutes olukordades. Õpetaja Marju toob välja väärtusena just koosveedetud aja - just sel ajal õpivad lapsed oma vanematelt hoiakuid, kombeid, inimestega suhtlemist. Just kodust saab alguse väärtuskasvatus. Lapse kõige õigem kasvamise koht on kodu. Kasvamise toetajaks on lasteaed.
Iga õpetaja on leidmas endale sobivat tööstiili lähtuvalt oma isikupärast ja huvidest. Tuleviku Assaku lasteaed tahab olla nagu tema õpetajadki omanäolised. Järk-järgult süvendame koostööd lastevanematega ning tahame tuua pered lasteaiaelule lähemale.
Peame tähtsaks õues veedetud aega ja õues õppimist. Sealt tulevad teadmised ning austus looduse vastu. Ka oskust õues mängida peab lastele õpetama. Et näha oma turvalisest lasteaiaõuest natuke kaugemale, on õpetajad Marju Kruusman ja Anne Rentel alustanud kodukandi uurimist, et koos lastega õppida tundma oma kodukohta, saada teada oma valla paiku, tutvuda oluliste inimestega. Assaku lasteaia ilus ja mitmekesine õueala võimaldab keskenduda õuesõppele. Tahame just selle valdkonnaga süvitsi tegeleda (õuesõppeklassi muretsemine, õppeaiandus). Et seda põnevamalt ja tõhusamalt teha, oleme eesmärgiks seadnud alustada süvendatult õpetajate koolitamist ja tahame kaasata õuesõppesse ka lastevanemaid.
Meie õppeaasta suursündmus on kevadel - saadame kooliteele esimene lennu Assaku maja lapsi! Edu neile!
