August Türi vallas: soe ja üritusterohke
Ei tohi muidugi unustada, et vahetult pärast eelmise lehe ilmumist sai teoks Kabala 47. tantsu ja laulupidu.
Tänavu läks hästi: suutsin kõrvale jätta kõik suviselt segavad asjaolud ja nii õnnestus mul aimu saada, mis sorti peoga tegemist on. Tunnistan ausalt, pettuma ei pidanud. Oli igati kena. Jätkus vaatamist ja kuulamist ning osalejaid ja pealtvaatajaid. Samuti oli ilm sellesuviselt soe ja ilus.
Esimest korda õnnestus käia Kolu-Karjaküla külapäeval, mida tänavu peeti juba viietestkümnendat korda. Seda pidu vaadates võib ainult kiita koostegemise vaimu. Eeskava oli oma poolteist tundi pikk ja kui välja arvata naljamees Kaarel Tuvike, olid kõik esinejad kohalikud. Tegemist pole ju staariüritusega, vaid külapeoga, siin maksab see, et inimestel on huvi midagi teha ja seda ka teistele nädata. Aplaus teile!
Külapäeva üheks vahvaks traditsiooniks on ka vastsündinute austamine ja koolilõpetajate tunnustamine.
Titevanemad said kinkekarbis CD, millele põngerjatest pilte jäädvustada, ja koolilõpetajad pudeli Kolu mõisavaimu wurtsu, teadagi alkoholivaba.
Türil brassisid aga puhkpillid ja tehisjärve ääres said noored lustida vahupeol. Türi kultuurimaja klaasgaleriis avati Kaarel Aluoja korraldamisel näitus, meenutamaks näitekirjanikku Enn Vaigurit ning kunstigaleriisse said üles maalijate rõõmsavärvilised taiesed.
