Loodame, et rubriigi materjalide teemade ring, haare ja sisu aitavad Teil sügavamalt mõista ja tundma õppida inimest, kelle nimega seostub linna elu korraldamine juba viimased paarkümmend aastat.
Sergei Petinov, peatoimetaja AVAMEELNE VESTLUS KOLMAS TEEMA: Euroopa Liit: reaalsus, ülesanded ja väljavaated
MP:
Kaugel pole päev, mil Eesti tähistab kümne aasta möödumist Euroopa Liitu astumise ajaloolisest päevast. Kuidas hindate selle ainulaadse riikide ühenduse kujunemist, samuti meie rolli ja kohta Euroopa riikide peres? G. Bõstrov:
Teie küsimusele ei saa vastata ühetähenduslikult. Olles loomult optimist, püüan alati igas nähtuses leida positiivseid külgi, isegi siis, kui olukord ei arene soovikohaselt. Euroopa ruumis toimuvates tendentsidest kõneldes peab tunnustama, et siin jääb aja jooksul optimismiks aina vähem põhjust.
Otsustades selle järgi, kui valuliselt kulgeb Euroopa Liidu riikide väljumine 2008. aasta ülemaailmsest finantsmajanduskriisist, tõotavad lähiaastad Euroopa ühendusele veel tõsiseid raskusi. Rea euroanalüütikute arvamusel põrkub Euroopa Liidu kui uue riikliku struktuuri kujunemine aina sagedamini välistele teguritele ja sisemistele vastuoludele, mis võivad mitte ainult pidurdada Euroopa mandri riikide integreerumisprotsesse, vaid seada üldse kahtluse alla selle ühenduse jätkusuutlikkuse.
Euroopa Liidu peamine probleem aga seisneb minu arvates selles, et kriisinähtustest jagusaamine ühinenud Euroopas pole lihtsalt võimalik ilma tiheda eurointegratsioonita (mida täna pole); eelkõige selles, mis puudutab ühtse üleeuroopalise majandus- ja finantspoliitika väljatöötamist ja elluviimist. Ent kehtivad õigusaktid, mis reglementeerivad Euroopa Liidu juhtorganite tegevust, ei taga Euroopa Liidu liikmesriikide kooskõlastatud tegevust ühtse süsteemi raames. Siit põhjus, miks me näeme tihti abituid ja kestvaid paigaltammumisi seal, kus oleks vaja astuda otsustavaid ja energilisi samme. See on ka loomulik, sest kehtiv nn eurokonstitutsioon (Lissaboni leping) jätab igale ühenduse liikmesriigile õiguse üks või teine direktiiv tagasi lükata ja nullida sellega kõigi teiste EL liikmesriikide jõupingutused.
Näiteks seesama stabiilsuspakt, mis enamiku riikide meelest peaks tagama euroala majandusliku stabiilsuse - üks või mitu EL riiki võivad selle igal ajahetkel blokeerida.
Sama saatus võib tabada stabilisatsioonifondi loomise otsust või mis tahes muud dokumenti, kui see ei vasta Euroopa- kodu iga riigi huvidele.
Seega säilib Euroopa Liidus pidevalt õigusliku kollisiooni oht, mis nullib jõupingutused, mille tulemusena on rõhuv enamus ühenduse liikmetest jõudnud ühtsele seisukohale ühe või teise üleeuroopalise probleemi lahendamisel.
Ärevust tekitab ka asjaolu, et EL ülesehitajatel puudub analoogse riikidevahelise moodustise vähegi vastuvõetav mudel, seepärast ollakse tihtipeale tunnitud liikuma aimamisi, katse ja eksituse meetodil, mitmekordistades möödalaskmise tõenäosust. Aga iga sarnane möödalaskmine võib avaldada kardinaalset mõju ühinemisprotsesside tulemustele. Nimetatud asjaolu võib muutuda piduriks kõige lähemas tulevikus, mil Euroopa Liidul tuleb lahendada sotsiaalmajanduslike tingimuste ühtlustamise ülesandeid eri arenguastmel olevates riikides.
Üsna tuntav elatustaseme erinevus on märgatav nn vana Euroopa viie enim arenenud riigi ja enamiku Ida-Euroopa riikide vahel. Hoolimata mõnede tuntud Euroopa poliitikute optimistlikest avaldustest Euroopa Liitu kuulumise kasulikkusest, ei pea olema eriline majandusanalüütik, saamaks aru, et sotsiaalmajandusliku olukorra ühtlustamine ei ole võimalik lühikese ajaga ega Euroopa enamarenenud majanduste dotatsioonideta. Nn perekondlikku abi osutades peavad doonorriigid seejuures pidevalt balansseerima, eraldadas just niipalju omaenda eelarvelisi vahendeid kui seda lubab nende sisemine majanduslik olukord. Selle hapra tasakaalu rikkumine ähvardab viia siseriiklike rahutusteni, võibolla koguni elanikkonna ulatusliku protestiliikumiseni, mis kätkeb endas valitsevatele režiimidele reaalset ohtu. Raha jaotamisel finantskriisi tingimustes tasakaalu kadumise oht mitmekordistub ja seepärast võib oodata "dotatsioonipiruka" märkimisväärset kärpimist. Niipea kui selline kärpimine aset leiab, algavad vältimatult rahutused abisaajariikides. Kui Euroopa ühendus ei leia selleks ajaks vähemarenenud riikide majanduse stabiliseerimiseks vajaliku lisaraha pumpamiseks täiendavat "pumpa", pole välistatud, et stiihilised protestid kasvavad üle organiseeritud tegevuseks. Sellisest faasist väljumine on juba äärmiselt raske, kui mitte võimatu. Vaevalt teostuvad ka teised europrojektid, kui peaks rebenema EL rahanduse "šagräännahk" ja euroliidu riigid pudenevad laiali hüüetega "Päästku end, kes suudab!".
Arvesse tasub võtta ka asjaolu, et paljud riigid astusid Euroopa Liitu ainsa eesmärgiga tagada endale areng ja ohutus ühenduse rikkamate riikide arvel. Majandusliku mahajäämuse tõttu on need riigid valmis paremal juhul tagama doonorriikidele soodsa investeeringukliima, säilitades seejuures maksimaalse sõltumatuse ja suveräänsuse. Niisugune positsioon on pehmelt öeldes ebareaalne, sest vaid lühinägelikud optimistid suudavad hellitada illusoorset lootust, et niisugused EL-i "vaalad" nagu Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia ja Rootsi võtaksid enda kanda "lüpsilehma" kohustuse riikide jaoks, kes järgivad põhimõtet "minu oma kuulub mulle, aga sinu oma on ühine". Seepärast ei tasu vaestel ja viletsatel eriti loota, et Euroopa Liidust saab võrdõiguslike rahvaste vennalik pere, sest võrdsed õigused eeldavad ka võrdseid kohustusi, kuid rikaste ja vaeste vahel on selline harmoonia saavutamatu ... MP:
Kui Te vastu ei ole, siis jätkame vestlust sel teemal järgmises numbris ja räägime lähemalt võimalikest arengustsenaariumidest Euroopa ühenduses mitmes riigis jätkuva majanduskriisi valguses. Head lugejad!
Te võite avaldada oma suhtumist Georgi Bõstrovi seisukohtadesse "Avameelses vestluses" käsitletud teemadel, saates üks neljast võimalikust sõnumist e-posti aadressil: maardu.infokeskus@gmail.com.
Sõnumi näide:
Avameelne vestlus. Teine teema.
Variant 1. Täiesti nõus;
Variant 2. Põhiliselt nõus;
Variant 3. Osaliselt nõus;
Variant 4. Ei ole nõus.