Ehitusregistri andmetel on seisuga 1. november 2010 Kuressaares 348 korterelamut, neist viie ja enam korteriga ca 220 elamut. Kuressaare Linnavolikogu 27. novembril 2008 kehtestatud Kuressaare linna jäätmehoolduskirjas paragrahvis 7 fikseeritud taaskasutatavate biolagunevate köögijäätmete konteineri soetamise kohustusega viie ja enam korteriga elamute arv on 243. Biolagunevate köögijäätmete eraldi kogumisel viie korteriga elamute alampiiri kehtestamisel on lähtutud eeldusest, et väiksemate korterite arvuga elamute kinnistutel on peenramaa või haljastu, kuhu on paigaldatud või saab paigaldada biolagunevate köögi- ja ka haljastusjäätmete kompostimiseks kompostri või kompostimise kasti.

Miks osa inimesi võivad oma jäätmed viia tasuta prügikasti, teised aga peavad maksma (ühistul on kohustus sõlmida leping prügifirmaga)?

Eurodirektiivi alusel kehtestatud taaskasutatavate olmejäätmete, sealhulgas pakendijäätmete sorteerimise ja liigiti kogumise korraldamiseks jõustus 1. juunil 2004 pakendiseadus, mille rakendamise täitmise korraldamise kohustus on pandud kohalikele omavalitsustele. Pakendiseaduse kohaselt (paragrahv 171) peab tiheasustusalal, kus asustustihedus rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril, olema üks avaliku kasutusega pakendite (paber ja kartong, plastik, metall, klaas) kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses.

Selleks, et kergendada suuremate korterelamute elanike paberi ja kartongi pakendite liigiti kogumist ja tagada avalikes kogumispunktides ning nende ümbruses kord ja puhtus, kohustab Kuressaare linna jäätmehoolduseeskiri alates juulist 2009 kaheteist ja enam korteriga ning                       1. jaanuarist 2011 viie ja enam korteriga kaugkütet või vedelkütust kasutavaid elamuid paigaldama paberi ja kartongi kogumiseks eraldi konteineri (sinine).

Miks ei ole põhiseadusjärgset võrdset kohtlemist meie prügimajanduses?

Kuressaare Linnavolikogu ja Kuressaare Linnavalitsuse jäätmekäitluse korraldamise ja reguleerimise õigusaktid on kehtestatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu vastavate normdokumentide alusel.

Miks prügi vedamise eest makstav tasu sorteerimisega suureneb, mitte ei vähene?

Olmejäätmete konteinerite tühjendamise hindade kujundamisel ja kooskõlastamisel on lähtutud põhimõttest, et liigiti kogutud jäätmete konteineri tühjendamise hind on väiksem, kui sama suurusega segaolmejäätmete konteineri tühjendamine.

Näiteks: 800-liitrise mahutavusega paberi ja kartongi konteineri tühjendamine maksab 84 krooni. Sama suurusega segaolmejäätmete konteineri tühjendamise hind on aga 180 krooni.                       140-liitrise mahutavusega biolagunevate köögijäätmete konteineri tühjendamise hinnaks on kehtestatud 38 krooni. Sama suurusega segaolmejäätmete konteineri tühjendamine maksab 41 krooni. 240-liitrise biolagunevate köögijäätmete konteineri tühjendamise hind on 52 krooni. Sama suure segaolmejäätmete konteineri tühjendamine on 65 krooni.

Olmejäätmete liigiti kogumine ei suurenda jäätmete mahtu, vaid vähendab hoopis erinevate liigiti kogutud olmejäätmete konteinerite tühjendamise sagedust.

Kui maja juures on biolagunevate jäätmete komposteerimiseks sobilik koht olemas, miks peab siis hakkama neid jäätmeid konteinerisse koguma ja selle äravedamise eest maksma?

Kui viie ja enama korteriga elamu juures on olemas kehtivatele keskkonnanõuetele vastav biolagunevate köögijäätmete kogumise komposter või kogumiskast, siis on vajalik selle olemasolust informeerida Kuressaare Linnavalitsust. Komposteeruvate jäätmete kompostri või kogumiskasti nõuded on toodud Kuressaare linna jäätmehoolduseeskirja paragrahvis 13.