Jakobson kasutas Kreutzwaldi soovitusel uut kirjaviisi. Lugemiku käsikiri valmis 1866. a sügisel, sisaldas õpetlikke lugusid, head ilukirjandust, eriti luuletusi. Lugemiku keelelised toimetajad olid J.V. Jannsen ja J. Hurt.

„Kooli lugemise raamatu" I jagu ilmus 1867.a. sügisel H. Laakmanni trükikojas. Autor sai 5000 tiraažiga õpiku honorariks 1000 rubla, mis oli tolle aja kohta suur raha. Pärnu ja Viljandi maakoolivalitsused soovitasid Jakobsoni lugemikku koolides kasutusele võtta.

Metoodiliselt ja sisult oli see hea lugemik, millest ilmus aastakümnete jooksul 15 kordustrükki, ka veel pärast Jakobsoni surma.

On teada, et veel 20. sajandi algul loeti mõnes vallakoolis Jakobsoni lugemikest lugusid. Lugemikus oli juttu Kalevipoja kangelastegudest, katkendeid eeposest, Koidula patriootilisi luuletusi, rahvalaule, vanasõnu, muinasjutte ning õpetlikke lugusid laiast maailmast.

1868. aasta talvel valmis „Väikese geograafia" käsikiri. 26.-27. juunil 1868.a. tutvustas Jakobson uut geograafiaõpikut Viljandimaa koolmeistrite konverentsil. Õpik ilmus sama aasta sügisel H. Laakmanni kirjastuses. Seekord oli honorar väike: 300 rubla+ 50 tasuta eksemplari. Raamat sai koolides suure leviku osaliseks: Laakmann andis mitu kordustrükki, ilma autorile tasumata!

Jakobsoni lugemiku II osa oli valmis juba 1871. aastal, kuid ilmus alles 1874. a kevadel H. Laakmanni trükikojas. Lugemikus oli 235 pala, neist 60 luuletust - seega eesti luule paremik. 1875.a. keelas Liivimaa vaimulik Sinod lugemiku II osa kasutamise koolides ära: liiga rahvuslik!

Lugemiku III osas oli ilukirjandust tagasihoidlikumalt: K. E. Malmi moraliseerivad värsid, Fr. R. Kreutzwaldilt, pikad filosoofilised luuletused ja didaktilised katked „Kalevipojast", Koidulalt ainult kaks luuletust. III osa oli nii sisult kui sõnastuselt veidi raskepärane. Jakobson müüs oma lugemiku kolme osa kirjastamisõiguse H. Laakmannile 3200 rubla eest. See raha läks Kurgja talu ostuks.

Ostuhind oli 5000 rubla, puuduv osa tuli järelmaksuna tasuda.

Tütarlastele koostas Jakobson lugemiku „Helmed", mis ilmus 1880. aastal.Seal oli palju Jakobsoni oma jutte, lugusid Jakob Pärnalt. Luulet esindasid Koidula, Kreutzwald, Veske, Reinvald, Malm („Üks kask meil kasvas õues") jt. Kirjastas Mattieseni Tartu kirjastus.

Jakobson oli Peterburi ülikoolis sooritanud 1865.a. gümnaasiumi ülemõpetaja eksami saksa keele ja kirjanduse alal. Seetõttu polnud imestada, et 1878.a. ilmus temalt „Saksa keele õppimise raamat koolidele", millest ilmus kolm trükki.

Esimeseks üldlaulupeoks (1869) ilmus Jakobsonilt koorilaulude kogumik „Vanemuise kandle hääled" (nootidega).

Koolidele koostas kirjamees nootidega „Rõõmsa laulja" (1872), kus oli 22 laulu, sealhulgas üks meloodia W.A. Mozartilt ja üks F. Mendelsohnilt.

Kooliraamatuid ilmus Jakobsoni sulest kokku kümme nimetust. Õpikuid illustreeris Jakobsoni noorem vend Eduard Magnus oma algupäraste puulõigetega. Õpikutes juurutati uut kirjaviisi, arendati õpilaste teadmisi, kasvatati moraalseid omadusi ja rahvuslikku meelsust.

C.R. Jakobson hindas kõrgelt väärtkirjandust: „Mis on leib meie ihule, seda on hea raamat meie vaimule."