Külastasime Egiptuse muuseumi Torinos (Museo Egizio), mis on üks maailma parimaid egüptoloogia muuseume ja kus on suurim kogu Egiptuse kunstist Euroopas ning igal aastal külastavad seda muuseumi sajad tuhanded inimesed. Seal muuseumis asub ka vanim teadaolev Egiptuse surmaraamat „The Book of the Dead".

Teine lahe külastuspaik oli Genova akvaarium, kus oli võimalik imetleda veemaailma võlusid. Näha delfiine, haisid, raisid, mureene, merekarpe, jõekarpe, meduuse, merihobusid jne. Akvaarium asub Genova vanas sadamas ja on Euroopa suuruselt teine akvaarium. Lamantiine ja pingviine nägin minagi paljurännanud inimesena esimest korda.

Osalejad said teada, et muuhulgas on itaallased läinud ajalukku sellega, et on loonud viiuli, tšello, klaveri, termomeetri ja baromeetri ning itaallased on juba ammustest aegadest olnud suured moe-eeskujud - terves maailmas teatakse selliseid nimesid nagu Gucci, Prada, Versace, Dolce & Gabbana, Giorgio Armani, Gianfranco Ferre, Roberto Cavalli, Benetton. Itaallased on teistele rahvastele teada kui moodsalt rõivastuvad inimesed. Itaalia elanikud kulutavad riietele ja jalanõudele rohkem kui ühegi muu Euroopa Liidu riigi rahvas ning lähenevaid trende võis näha nii poodide vaateakendel kui ka tänaval (särav valge, ussinahksed riided, suured mummud, kollane ja roosa toon, kaunid peaehted, idamaine hõng jne.).

Lapsed, kes elasid kodudes said kinnituse sellest, et  Itaallaste elus on kõige tähtsamal kohal perekond - ühtsuse ja traditsioonide igavene allikas. Võõrustavad pered olid väga hoolivad ja näitasid üles oma erilist külalislahkust.

Seda, et Itaalia köök on maailmakuulus, seda teadsid kõik, aga seda, et itaallased on heade kokkadena kuulsad juba üksnes seetõttu, et vanim teadaolev kokaraamat on kirjutatud Vana-Rooma impeeriumis, see oli paljudele uudiseks. Samuti pakkusid uusi teadmisi itaallaste toitumisharjumused ja toidukultuur. Meeldejääv oli Itaalia perede korraldatud traditsiooniliste Itaalia roogade maitsmise õhtu.

Oli võimalik külastada ka tunde koolis. Mina külastasin lõpuklassi itaalia kirjanduse tundi, kus õpilased vastasid nädala jooksul õpitud materjale. Tunnis oli vaba kord, õpetaja oli väga rahulik, hinneteks said vastajad 7; 8; 8 ½ jne. (10 palli süsteemis). Õpetaja sõnul on 10 saada äärmiselt keeruline, peaaegu võimatu. Õpilase vihikutes pole küll äärejooni ja kirjutatakse servast-serva, aga käekirjad olid imeilusad ja vihikud näituseväärilised. Isegi kõige ulakamate poiste käekirjad ja vihikud olid imelised ja see jäi mulle arusaamatuks, et kuidas see saavutatakse. Lisaks ei näinud ma ühtegi arvutil prinditud tööd aga töölehte, õpetaja sõnul nad neid eriti ei kasuta, sest õpik on väga hea ja kaustik-pliiats ongi kogu töövahendite hulk, millele lisanduvad õppekäigud igal kuul kirjandusega seotud kohtadesse: kirjandusmuuseumidesse, kinno ja teatritesse.

Samas nägin koolis uhket arvutiklaasi väga kaasaegsete Apple arvutitega, aga laste laual polnud iPade, iPpode ega ka iPhone. Muusika kuulamine ja kõrvaklapid olid enamasti meie laste lemmikvidinad.

Itaallane oskab hinnata aega ja seda väärtustada, vahetundides võis pigem näha lapsi suhtlemas koolimaja ees või koridorides. Veel jäi silma see, et kõikjal olid prügisorteerimiskastid. Ja seda koolis, tänaval, poodides, kohvikutes jne. Ja see oli väga meeldiv kinnitus rohelisest mõtteviisist ja selle realiseerimisest.

Kõik partnerriigid mängisid koos etenduse „Võõrastemaja perenaine ehk Mirandolina", mis õnnestus igati. Sai nalja ja vaatamata sellele, et proove koos tehti vaid üks ja üksteist eriti ei tuntud ka, toimis etendus tervikuna ja tiimitööna. See oligi see, mida oli vaja tõestada.

Tagasi vaadates sellele väliselt külmale ja lumisele nädalale on hinges soe. Sai kogetud palju uut ja kinnitust teadmisele, et ootaja ootab enamasti asjata, tuleb ise otsida, et midagi leida ja sellest midagi õppida, midagi, mis avab sind looja ja mõtlejana. Ootaja ja otsija õitsevad ja närbuvad ühtmoodi, kuid erineva kogemuse pagasiga. Järgmine kohtumine toimub juba meil Illukal ja teemaks tants.

Suur tänu kõigile osalejatele meeldiva seltskonna eest ja tubli tiimitöö eest, eriline kiitus õpetaja Reedale, kes noortele etenduse selgeks õpetas ja Itaalias ka Kristjani osa etenduses täitis.