Daniel Vardja 100

Daniel Vardja sündis Tartumaal Rasina vallas 14. augustil 1911. Pärast Kastre- Võnnu valla Võnnu Kõrgema Algkooli (1926) ja Tartu Õpetajate Seminari (1933) lõpetamist astus ta 1939. aastal Tartu Üli­kooli usuteaduskonda, mille sulgemisel jätkas õppimist matemaatika-loodustea­duskonnas.

Ülikooli lõpetamise järel töötas Vardja õpetajana Avinurme, Võõbste jt Tartumaa koolides ning Tallinna 29. ja 46. Kesk­koolis. Laiemalt tuntuks sai ta aga popu­laarteadusliku ja õppekirjanduse autorina, kelle sulest ilmusid raamatud "Valgusest ja valgustusest" ja "Füüsika katsevahendid" ning koostöös E. Vannasega "Noor elekt­rik", U. Aguriga "Amatöörelektrik" ja H. Andraga "Noor elektrokeemik".

Daniel Vardja tulevane abikaasa Helmi Vardja Malm (30.08.1910 - 9.05.1996) sündis Alutagusel Iisaku vallas, õppis Iisaku algkoolis ja Jõhvi gümnaasiumis. Õpetaja­kutse omandas Helmi 1937. aastal Tartu Pedagoogiumis ja töötas seejärel õpetajana Tartumaa Meerapalu ja Sarakuste koolis ning Tallinna 3. ja 42. Keskkoolis. Helmi ja Daniel Vardja abiellusid 1939. aastal.

Pensionipõlves tulid Vardjad elama Helmi kodukohta Iisakusse, kus ühistööna hakati rajama Iisaku Keskkooli juurde koduloomuuseumi, milles lõid kaasa ka nende perekonnaliikmed. Suureks abiks olid Iisaku kooli õpilased, kes aitasid ko­guda esemeid, neid jõudumööda korrastada, muuseumihoonet remontida ning töötasid hiljem giididena. Esimene kogumisretk tehti 9. juunil 1974 Liivakülla, kust esimes­teks eksponaatideks saadi sirp ja koodid. Esialgu hoiti esemeid kooli vanas aidas. Suureks abiks olid ka kohalikud elanikud ja ettevõtted. Aktiivselt lõid kogumistöös kaasa vanad kodu-uurijad A. Vetekaja, K. Karp, M. Kask, O. Surva jt.

Ametlikult asutati muuseum 1975. aas­tal. Detsembris 1975 valmis internaadi val­veruumis esimene ekspositsioon, seejärel eksponeeriti esemeid kooli ajalooklassis. Hakati korraldama kodu-uurimispäevi ja ajutisi näitusi. 1979. aastal täitus ammune unistus ja kogu endine 1914. aastal ehitatud koolimajahoone saadi muuseumi kasutusse. Juba sama aasta sügisel algasid ehitustööd, kus lõid jällegi kaasa ka õpilased. Hoone muuseumiks ümberehitamist toetasid peale kooli veel Alutaguse Metsamajand, Iisaku Näidissovhoos ja Kohtla-Järve rajooni haridusosakond. 1980. aasta juulis avati tuletõrjetuba, mille korrastas, eksponaadid kogus ja eksponeeris Iisaku VTK koman­doülem Tiedrich Raidma. Valmiskujul avas muuseum külastajatele uksed 20. augustil 1983. Hiljem sai muuseumist valla halduses olev Iisaku Koduloomuu­seum (1997. aastal) ning 1998. aastal maakonnamuuseum, kuid oma hingelt ja olemuselt on ta ikka endiselt seesama Daniel ja Helmi Vardja unistuste muuseum, kus hoitakse alles ja dokumenteeritakse ka nende elutööd.

1. oktoobril toimub Daniel Vardja sajanda sünniaastapäeva tähistamiseks juubelikontsert ja konverents Iisaku Rahva­majas ning mälestusnäitus ja koosviibimine Iisaku Muuseumis. Ootame kohale kõiki, kes õpilasena, sõbra või toetajana oma abi ja nõuga kaasa aitasid Vardjate unistuse täitumisele, et jagada juubelipäeval ühiseid mälestusi.