Mida sügavamatesse lainetesse dieedimeres sukelduda, seda kirjumaks pilt läheb. Lihtsad mahlakuurid koos või ilma juurikate närimisega on rohkem eelmise sajandi hitt. Ka sellised soovitused nagu söö näiteks ühel päeval ainult liha, järgmisel päeval salatit, siis ainult puuvilju ning joo iga söögikorra juurde vaid pool klaasi vett, tundub jäävat eilsesse päeva nagu ka vorsti- või juustudieet, mis praktikute kinnitusel võimaldasid kaalul väiksemat numbrit näha.

Tänapäevased tervetele inimestele mõeldud dieetmenüüd näivad palju kõhusõbralikumad ja stiilsemad. Ent mõni stiil rabab lausa ekstreemsusega, näiteks on „lilla dieet“ üks sellistest. Hollywoodi staarid sõid üksvahe kas punaseid kartuleid, mustikaid, lillat lillkapsast, lillasid porgandeid või teisi selliseid vilju, mis on lillat värvi. Ja süüa võis nii palju, kui sisse mahtus.

Hollywoodist on tulnud teisigi hitte, nagu näiteks 5-dieet, mis lubas kaotada nädalas 1–1,5 kilo. Megan Foxi ilu saladus pidi just selles dieedis peituma ja ka Kate Berry oli saanud abi 5-dieedist. Muuseas, kui hittdieedid pakuvad erinevaid lahendusi süsivesikute ja rasvade osakaalu kohta menüüs, siis magustatud gaasiline jook on toidumaailma non grata. Kõik dieetide autorid suhtuvad sellesse nagu halba ülemusse, keda ei saa alati lõpuni ignoreerida, aga soovitatav on võimalikult kaugemale hoida. Dieedimoed muutuvad, tervislik toitumine jääb

Hittidest kõrvale hiilides

Dieetide rägastikus ekseldes mõjub üsna mõtlemapanevalt sõnum, mille on kirja pannud nunn Hildegard von Bingen, kes sündis aastal 1098: „Toitumine on üks neid alasid, kus pole mõtet tegeleda ekstreemsustega.” Hildegard, kelle üks paljudest tugevustest oli taimede tundmine ja nendega ravimine, välistas oma köögis sellised menüüd, mis sisaldasid vaid taimset päritolu valke. Kui menüü loomset päritolu valkudest puhtaks rookida, ei hakka juhtuma inimese elus mingeid imesid ega kasva eluiga. Milleks siis teda looduslikust eluviisist lahti rebida, kui sellest kasu ei sünni?

Kellele mitteveganitest ei meeldiks see osa Hildegardi õpetusest?! Kui oled harjunud võileiva peale lõikama singi- või vorstiviilu, sobivad Hildegardi tarkused päris hästi. Aga kui 900 aasta tagust inimest põhjalikumalt läbi tema tekstide kuulata, on väga tähtis, millises vahekorras toiduaineid tarbida ja millisele teraviljatootele oma singiviil panna. Teraviljatoodete osas on Hildegardil oma vankumatu arvamus. Tema soovitab tungivalt süüa speltajahust tehtud tooteid, sest nende toiteväärtus ja kasulikkus olevat palju suurem kui tavanisujahust valmistatutel.

Speltajahu kiitmisega pole Hildegard sugugi tagasi hoidnud ja kui uskuda tema kirjapandud mõtet, mis on eesti keelde jõudnud tõlkija Tiiu Väinsaare kaudu, siis „kes seda sööb, saab õige liha ja vere, ta teeb inimese hinge kirkaks ja annab rõõmsa meele”.

Kuid speltajahu kõrvale asetab Hildegard kõiksugused puu- ja köögiviljad. Need kolm komponenti kokku võiks moodustada toitumise põhisamba ja kõik muud toiduained peaksid olema toetavas rollis, vahendab Väinsaar Hildegardi õpetussõnu 12. sajandist, mille kohta tänapäeva toitumiseksperdid ütlevad, et see, mida Hildegard 900 aastat tagasi rääkis, sobiks tänapäeval „Põhjala dieediks“, mis käsib igal päeval süüa ohtralt erinevat värvi puuja köögivilju.

Kaota esimene kilo tasuta

Nii nagu Hildegard pidas inimese tervise ja heaolu üheks vundamendikiviks väherasvast ja mitmekesist menüüd, kõnelevad sellest samamoodi tänapäeva toitumisspetsialistid, kes on kuldseid sõnu rääkides vaid hädas sellega, et jutt köögiviljade olulisusest toidulaual paneb inimesed sageli haigutama. Mis siin ikka imestada, enamik inimesi ilmselt tunneb, et jutt köögiviljade olulisusest ja tasakaalustatud toitumisest on tuttav juba lasteaiast saadik. Kaua sa seda ikka kuulata jõuad.

Aga nii igav kui see jutt ka poleks, tegutsevad toitumisspetsialistid pidevalt selle nimel, et inimesi ikkagi seda kuulama panna. Tähelepanu võitmise nimel käib tõsine võitlus, mille peamine vahend on põnev ja kohati isegi mõõduka kiiksuga menüü.

Toitumisspetsialist Erik Orgu on vaid üks paljudest toitumisnõustajatest, kes müüb põnevaid toitumiskavasid kaalu langetamiseks. Esimese kilo lubab ta kaotada tasuta. Koduleheküljel meelitab ta oma toitumiskava tarbima hüüdlausega „Sa ei pea sööma vähem, söö paremini!“

Toitumiskliinik Role tutvustab end aga esimese süsteemse ja teadusliku lähenejana individuaalse toitumiskava koostamisele. Nende sõnul on iga inimorganism erinev ja sellest tulenevalt tuleb koostada ka toitumiskava. Role kõrvale asetuvad veel mitmed teisedki „eksperdid”, kelle head nõu järgides saab langetada oma vale kaalunumbrit.

Tallinna tehnikaülikooli toiduteaduse õppetooli dotsent ja TAI toitumisekspert Tagli Pitsi ei tee saladust, et toitumisel on omad trendid. See käib samamoodi nagu rõivamood, kus kanga mustrid ja lõiked muutuvad, aga kokkuvõttes kasutab põhjamaa inimene ikka talvel sooje ja suvel õhukesi riideid, millega tunneb end hästi.

Toitumisekspert Pitsi kõneleb, et kui ühel hetkel on teaduslikus toidumaailmas jõutud näiteks järelduseni, et muna tuleks kõvasti vähem süüa, siis mõne aja pärast jõutakse ikkagi ringiga tagasi selleni, et tegelikult on kõige olulisem kogu toitumine tervikuna ning kõige alus mõõdukas ja mitmekesine söömine koos vajaliku liikumisega.

Toitumisprogramm Nutridata

Pitsi soovitab kaalu korrigeerida soovival toitumishuvilisel alustada enda toitumise analüüsist, kirjutades näiteks kümne päeva toiduvalik üles tasuta toitumisprogrammi Nutridata www.nutridata.ee. Tulemust võrreldakse nii toitumis- kui ka toidusoovitustega, et näha, mida tuleks tervikus muuta. Edasi saab endale koostada nimekirja, mis on need muudatused, mida peaks tegema, ning tasapisi end muudatustega harjutama hakkama. Paljud inimesed tahavad endale nn toitumiskava, mis peaks tegema imesid. Kui nad suudavad kaks-kolm kuud, hambad ristis, seda järgida, murravad lõpuks läbi ikkagi vanad isud ja inimene lööb käega. Kestva tulemuse saamiseks peab liikuma aeglaselt. Kui muudatuste sisseviimist tehakse ilma suure tahtejõu pingutuseta, saavad need ühel hetkel elustiili osaks.

Tiiu Väinsaar nunn Hildegard von Bingeni (1098–1179) toitumisõpetusest

Hildegardi tegevuse ja õpetamise märksõna on mõõdukus. Võib-olla oligi just see, mis mind kõige rohkem lummas, sest olen äärmustest ikka eemale hoidnud.

Niisiis ei valitse Hildegardi köögis mitte taimetoitlus, vaid see hõlmab ka loomset päritolu valke, nii liha kui ka kala ja piimatooteid, kuigi samas võib mõningate haiguste puhul olla ainult taimetoit õigustatud. Meie elu on ju kirju, meil on erinevaid eluperioode, erinevaid terviseprobleeme ja nendes olukordades kutsub Hildegard meid üles olema paindlik, oma eluviise muutma vastavalt vajadusele.

Püha Hildegard oli oma aja üks tähelepanuväärsemaid naisi ja seda ajal, kus naine pidi olema köögis ja lastetoas. Ta oli prohvet, kelle nõuandeid saab vabalt kasutada ka tänasel päeval. Tänu Hildegardile on pea 50 aastat Saksamaal valitsenud üks huvitav alternatiivmeditsiini suund, mida seal nimetatakse Hildegardi meditsiiniks. Ja see on nii teatud ja tuntud, et isegi need sakslased, kes on alternatiivmeditsiinist kaugel, teavad püha Hildegardi.

Kuidas siis selline meditsiin haakub toitumisega? Väga lihtsalt–Hildegardi elamise viisi ja haiguste ravimise üks põhisammas oli toitumine. On olemas isegi selline mõiste nagu „Hildegardi köök“ ja see hõlmab nii igapäevaseid terve inimese söömisharjumusi kui ka erinevate haiguste ajal ja järel vajalikku toitumist.

Kui Hildegard elaks tänapäeval, siis kutsuks ta meid üles olema mõõdukas ja võtma kõike uut vastu „talupojamõistusega“.