Tunnustusest, abistamisest, Harku vallast ja hobidest rääkiski ta töises keskkonnas.

Kas tunnustus tuli mehele ootamatusena? Rein Kuusik muheleb. Ja tunnistab: kui hooldustöötajast abikaasa Liia ning ta ise said valla sünnipäevale eraldi kutsed, siis võis midagi arvata. "Tundus, et ei ole tavapärane. Püüdsin olukorda algallikatest uurida. Aga kaasa jälgis vaikimisvannet," räägib ta. "Muidugi oli üllatus, kui üks neljast teenemärgist just minule üle anti."

Tavapärase kõne asemel tänas Rein Kuusik vallajuhte lauluetteastega

Eeskuju isakodust

Lühike põhjendus tunnustusel kõlab: tänutäheks pühendunud vabatahtliku töö eest eakate abistamisel. "Rein ei pelga puid lõhkuda ja riita laduda, väravaid parandada, muru niita, tuua poest toiduaineid, ehitada ja teha remonti. Ta on alati sõbralik ja abivalmis," on meest iseloomustatud.

"Olen aidanud oma abikaasat Liiat ühes ja teises olukorras. Kui on tarvis midagi raskemat viia või tuua. Ta on ikkagi naisterahvas," seletab Rein Kuusik. Lisab kohe ühe eredama abistamisjuhtumi, kui mullu oli tarvis inimene haiglast ära tuua. Alguses arvas mees, et abivajaja liigub ratastoolis või suudab natuke ka ise käia. Kuid haige tuli lausa sülle võtta ja autosse kanda.

Samuti aitab ta sõidutada eakaid Keila valla Karjaküla sotsiaalkeskuse sauna ning on neid kõikvõimalikul muul moel abistanud. "Kui keegi on rohkem hädas, kui ise oled, siis lähed ikka appi. Harjumus teisi aidata saab alguses lastetoast ja tööharjumustest. Minul on see pärit isakodust, mis asub Jõgeva maakonnas," ütleb ta.

Õpihimu viib edasi

Kuidas sai aga ühest Jõgevamaa mehest Harku valla Muraste küla elanik? Toonasesse TPI-sse mäe-keemiateaduskonda tuli Kuusik 1959 ning lõpetas selle viis aastat hiljem.

"Jäin kõrgkooli tööle ja sain korteri Rävala puiesteele Teadlaste majja. Kui aga tütred lõid omad pered, siis loobusime. Pole mõtet elada kahekesi suures korteris," seletab Rein Kuusik. Selle asemel korrastati elamiskõlbulikuks suvila Murastes. "Sissekirjutus on seal aastast 2001," lisab ta.

Kui jutt läheb kõikvõimalikele töödele, löövad Rein Kuusiku silmad särama. Ta seletab, et kõik rauatööd õppis ta selgeks aastatel 1959-1961 Maardu Keemiatehases lukksepa ametit pidades. "Puu-, põllu- ja metsatöö oskused on tulnud noorena kodutalust. Sõidan veel praegugi traktorite, busside või kombainidega. Muidugi vanemat tüüpi riistadega," ütleb ta.

Hobid on mehel huvitavad. Lauluhuvi on viinud ta TTÜ ja EMLS-i meeskooride bassirühmadesse. Võõrad pole ka jahipidamine ja kalapüük. Oma aja võtab kõpitsemine maja ümber. ""Koostöö" kahe tütre viie lapselapsega on lausa preemia. Õpihimu ja koolipoisi huvi püsib minus ikka edasi," ütleb Rein Kuusik.
_____________________________________________________________________________

Rein Kuusik

•Sündinud 19. oktoobril 1941. aastal Jõgeva vallas Väljaotsa külas.

• Õppinud Siimusti algkoolis ning Jõgeva keskkoolis. 1964. aastal lõpetas kiitusega TPI keemilise tehnoloogia eriala.

• Töötanud TPI-s ja TTÜs ligi 50 aastat. Praegu juhtivteadur ja anorgaaniliste materjalide teaduslabori juht.

• Aastast 1971 tehnikakandidaat, saanud ENSV riikliku preemia ja Eesti vabariigi riikliku teaduspreemia tehnikateaduste alal 2010.

• Teadustöö põhisuunad on mineraalsete maavarade ning anorgaaniliste tööstusjäätmete füüsikalis-keemiline ja tehnoloogiline iseloomustamine neile uute kasutusalade leidmiseks, keemia ja keemiatehnika.

• Ligi 200 teaduspublikatsiooni ja paarikümne patendi autor või kaasautor.