Seal sündisid ka Eduardi vennad Oskar ja August. Kalitino külas käisid poisid kohalikus algkoolis.

1909. a asus perekond Järvamaale, kus isa sai valitseja koha parun von Schillingile kuuluvas Varangu mõisas.Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Lääne-Viru maakonda Väike-Maarja valla territooriumile.

Wiiraltite kodu Varangul asus mõisalähedases puumajas (kuni 1997. a metskonna hoones). Poisid õppisid algul Koeru haridusseltsi koolis. Koolis märgati Eduardi kunstihuvi, teda toetas õpetaja Markus, kellest poiss teinud oma esimese portree.

1913. a panid vanemad poisid Koeru saksa erakooli.

Õppetöö koolis toimus kahes klassis, mis omakorda olid jaotatud kaheks astmeks.

Ajalugu ja geograafi at õpetati vene keeles, teisi aineid (loodusõpetust, matemaatikat, usuõpetust jm.) saksa keeles. Isegi vahetundides ei tohtinud omavahel eesti keeles rääkida.

Fakultatiivainena oli õppekavas ka prantsuse keel. Kooli lõpuks oli Eduardil kolm keelt praktiliselt suus.

Eduard olevat olnud kooli parim õpilane, eriti tugev matemaatikas, keeled teda ei huvitanud.

Nagu paljud tolleaegsed poisikesed, olid vennad vaimustuses Georg Lurichist ja Aleksander Abergist ning harrastasid aktiivselt tõstesporti. Kahest raudlatist laskis ta Varangu külasepal tõstekangi valmistada ning harjutas sellega Koerus Koidu maja hoovis, kus Wiiraltite poisid korteris olid. Koolitee tavatsenud ta läbida joostes.

Wiiralt paistis teiste hulgast silma kirgliku huviga joonistamise vastu.

Ta fantaseeris, jäädvustas kaasõpilasi, käis loodusest joonistamas. Tema varasemad dateeritud joonistused pärinevad 1914. aastast. Need olid värvilise pliiatsi ja akvarelliga tehtud etüüdid seentest, motiivid Varangult.

Foto vahendusel on meieni jõudnud sporditeemalise plakati või brošüüri kujunduskatse sangpommi tõstjatest.

1913-1914 tegid Eduard ja vend Oskar läbi kooli kõik neli astet. Isa lootis vanemast pojast ametipärijat koolitada, kuid temast polnud teiste kamandajat.

1915. a saadeti ta Tallinna masinakirja õppima, et ehk saab temast kantseleiametnik. Võitis siiski poisi enda tung ja tahe. Sama aasta sügisel saatis Eduard vanematele tutvustava kaardi Tallinna Linna Kunsttööstuskooli ja sealsete õppimisvõimaluste kohta. Kool oli viie aastane ja andis joonestaja või käsitöö- ja joonistusõpetaja kutse. Vanemad nõustusid koolivahetusega ja Wiiraltist sai kunsttööstuskooli õpilane. Wiiralt olnud vaikne ja uje, kuid väga kiindunud raskejõustikku. Spordiseltsist „Kalev" toodi kunsttööstuskooli saali maadlusmatid ning Lurich andis seal tunde vanematele õpilastele, kelle hulgas ka Wiiralt oli.

Wiiralti kunstianne ilmnes varakult ja ta osales aktiivselt koolielus. Esimesi tugevamaid impulsse sai Wiiralt Nikolai Triigi kunstist, kuigi tolleaegne õpetajate kaader oli väga tugev, suurem osa neist oli Peterburis õppinud. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon.

Vabadussõja puhkedes astus Wiiralt 1918. a vabatahtlikult Tallinna Kooliõpilaste pataljoni, millest moodustati 2. Soomusrongidessantmeeskond.

Rindel oli noor kunstnik kuni 1919. a märtsini, mil kooliõpilased toodi tagasi Tallinna.

1919. a sügisel astus ta Tartus kunstikooli Pallas. Sõda küll käis, kuid vabal ajal jätkas ta kunstiõpinguid. Õppis graafi kat ja skulptuuri Anton Starkopfi ja Jaan Koorti juures.

1922-1923 jätkas Wiiralt oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Seal õppis ka vasegravüüri. 1924. a lõpetas Pallase graafi ku ja kujurina. Kaks semestrit töötas Pallases graafi liste tehnikate õpetajana, seejärel suundus Pariisi. 1938. a viibis Marokos, teise maailmasõja ajal Eestis. 1944. a sõitis oma näitustega põhjamaadesse, 1946. a asus lõplikult elama Pariisi. Suri 55aastasena Pariisis. Maeti 12. jaanuaril 1954. a Pere-Lachaise'i kuulsuste kalmistule.

Tema loomingupärand on väga suur. Juba ainult Eesti Kunstimuuseumi graafi kakogusse kuulub ligi 3300 teost. Kuulsaimad neist: „Põrgu", „Kabaree", „Jutlustaja", „Lamav tiiger", „Eesti neiu", „Viljandi maastik", „Virve" jpt.

Mark Soosaar on teinud Eduard Wiiraltist fi lmi „Maised ihad" ning Rein Raamat fi lmi „Põrgu".

Tänavu möödub Eduard Wiiralti sünnist 115 aastat.