Edukas pärandkultuuri objektide inventuur Orissaare vallas
Et unustuse hõlma vajunud kultuurimärgid uuesti tähelepanu alla tuua, algatati pärandkultuuri objektide inventeerimine. RMK riigimetsa majandajana seadis eesmärgiks inventeerida kogu Eesti pärandkultuur, sõltumata maa- ja omandivormist. Tegevuste rahastaja on Euroopa Liit interreg iVa Kesk-Läänemere programmi Lõuna-Soome ja Eesti piireületava koostööprogrammi kaudu ja Riigimetsa Majandamise Keskus. nüüd on see tegevus lõpusirgel ja hea meel on teatada, et ka Orissaare vallas viisid allakirjutanud läbi pärandkultuuri inventuuri. Kaardistasime Orissaare vallas ligi 400 objekti, mis on loodetavasti enamus siin leiduvatest olulistest objektidest, mida antud ressurssidega ja abilistega teha oli võimalik. inventeerimise käigus kaardistatud objektid ei ole kaitse all, ka ei ole neid plaanis tulevikus kaitse alla võtta - nende kultuurimärkide hoidmine on meie endi kätes. Seepärast on pärandkultuuri säilimise võtmeküsimus maaomanike ja maastikul tegutsejate teadlikkus, mis loob eelduse omanikuhoiu tekkeks. Omanik teab ise, mida oma maalapil asuvate objektidega peale hakata: korrastada, lihtsalt puhastada, renoveerida ja näidata teistelegi või mitte midagi teha. Nüüd on aga võimalik saada infot, mis konkreetsel kinnistul leidub, et siis otsustada.
Allakirjutanud ja kogu projektimeeskond soovivad tänada kõiki meie töös appi tulnud inimesi ja asutusi, kelleta ei oleks projekt sellisel kujul õnnestunud. Erilised tänud, aga neile, kes meie peale kulutasid rohkem oma kallist aega kui teised, et käia päevade kaupa koos looduses otsimas, nõustasid meid oma raamaturiiulite juures, mälestussahtlite ees või olid lihtsalt lahkelt nõus meiega rääkima ja teeotsi kätte näitama.
Aitäh Orissaare Vallavalitsus, Orissaare Raamatukogu, Tagavere Raamatukogu, Anu Viljaste, enno Teras, laivi laanet, Marta Riik, Arvo Vakker, laine Kannik, Sulev Rattur, Ants Tappel, Laine Uusna, Kalmet Ligi, Viivi eist, udo Suurtee, Mari-liis Pae, Ilmar Põldemaa jpt.
Viimaste aastakümnete pöördelised sündmused on katkestanud meie seni põlvest põlve edasi kantud mälu. Loodetavasti loob pärndkultuuri inventuur uue sideme kadunud põlvede ja meie laste vahel, sest need objektid on ainsad käegakatsutavad märgid meie sidemetest läinud põlvkondadega. Eestluse üheks osaks on hingeline vajadus säilitada meie esiisade tehtut, nii jõuame lähemale juurte juurde.
Soovime kõigile huvitavat uudistamist vastilmunud raamatus, mille kohta leiate infot allpool, samuti maaameti kodulehel kaardiserveris, kus on täpselt äratoodud asukohad, esmatähtis info ja pildid.
Kuna inventuuri käigus kindla metoodika abil tehtud töömaht on väga suur, kirjeldab inventuur ikkagi ainult sellel hetkel, selles kohas, sellises olukorras olevat objekti. aastate pärast võivad andmed olla tundmatuseni muutunud ja siis kirjeldavad objekte loodetavasti juba uued inventuurid.
Aga allakirjutanute arvates annab praegune inventuur kohalikele külaseltsidele, MTü-dele ja muudele huvigruppidele väga hea põhja, et hakata pidama süsteemset arvet oma kodukoha objektide üle ise ja seda oma isiklikus andmebaasis täiustama ja edasi arendama. Väga hea võimalus on valida välja põnevamad kohad laste koolitamiseks ja ka turismi arenguks.
Kuskohast leida lisainfot?
Kõikides maaraamatukogudes on saadaval „Väike pärandkultuuri käsiraamat" (Tarang, L. jt. 2007)
internetis on artikleid ja juhendmaterjali leida Eesti Metsaseltsi kodulehelt www.metsaselts.ee
Pärandkultuuri objektide andmebaas asub aadressil xgis.maaamet.ee
ilmunud on Saaremaa ja Hiiumaa inventuuri kokkuvõttev raamat "Hiiumaa pärandkultuurist. Saaremaa pärandkultuurist" (Annika Vallau, Uku Sillaste jt. 2011). Saadaval kohalikes raamatukogudes ja vallamajas.