Projekti ühistööks valmistasime puidust maju, millest lõppkokkuvõtteks kujunes Sõpruse tänava äärde väike küla. Õppetöökojas olid meil abiks ka poisid, kuid enamus sai vineeri saagimise ning lihvimisega ise suurepäraselt hakkama. Majad värviti vastavalt kodukoha eripärale ja alusele kinnitatud majadele lisati mitmesugusest materjalist dekoratsioone. Töö oli huvitav, seda enam, et eestlased ja leedukad on tööõpetuse tundidesse tavapäraselt jaotatud poiste ja tüdrukutena.

Projekti käigus õnnestus meil külastada ka Leedu pealinna Vilniust, sealset katedraali ning Gedeminase torni. Meeleolu lisas tõeliselt kuldne sügis oma suurepärase ilma ning sahisevate vahtralehtedega. Erilise elamuse saime Trakai kindlusest – asukoht järvesaarel, täielikult taastatud hooned ning ruumidesse sisustatud muuseumitoad olid meeldejäävad ning huvitavad. Projekti viimane kohtumine toimub  kevadel Norras. Lõpp-produktiks valmib iga maa tuntumaid kunstnikke tutvustav esitlus, mida on võimalik kasutada ka kunsti tundides õppevahendina. Seni oleme klassiti koostanud õpilaste endi valikul PowerPointi töid, millest tuleb nüüd teha lõplik valik ning viimistletud esitlus.

Kindlasti ei jäänud vallaelanikele märkamatuks novembri keskel vallamaja ees lehvinud Austria, Ungari ning Rootsi lipud. Just nendest riikidest külalisi võõrustas meie kool. Comeniuse programmi projekti „Once upon a time…“ I töökoosolekul osales 27 väliskülalist – ligi kolmandik meie tavapärasest kooliperest. Projekti teemaks on muistendid ja muinasjutud. Esimeseks ülesandeks oli joonistada-maalida oma maa muinasjuttude tegelasi ja tegevuskohti. Joonistustest koostati ühine näitus, mida võivad huvilised praegugi näha algklasside kaares. Väga südantsoojendav oli lugeda ungarlaste koomiksina kujundatud muinasjuttu, mida oli Google abil püütud eesti keelde tõlkida.

Kuna tegemist oli esimese kokkusaamisega, siis tutvustasime uhkusega oma vastrenoveeritud koolimaja. Selline ajalooline hoone koos kuulsa admiral Krusensterni ja kõikide lossi juurde kuuluvate legendidega jättis külalistele sügava mulje. Esitluste kaudu saime ülevaate ka partnerite koolidest ja igapäevastest tegemistest.

Kiirema tutvumise ning keelebarjääri ületamiseks huvides jagasime külalised ja võõrustajad gruppidesse, kuhu kuulus igast koolist õpilasi ning õpetajaid. Ühise töö tulemusena kujundati projekti logo ning kott. Valimised olid demokraatlikud ning võitis loomulikult parim. Ülejäänud aeg kulus käpiknukkude meisterdamisele, sest projekt lõppeb 2012. aasta kevadel Ungaris nukunäidendiga. Nukkude pead olid ajalehemassist varem kokku pätsitud ja kuivatatud, jäi veel fimoga katmine ning tegelaskujule iseloomuliku välimuse andmine. Riidest kehaosa õmblemine ei tekitanud raskusi ning projekti viimasel päeval said esimesed neli käpiknukku viimase lihvi.

Lisaks töistele projektipäevadele ei unustatud ka külalistele lähiümbruse tutvustamist. Käisime koos Äntu Sinijärve ääres matkal ja hüljest vaatamas, huvi pakkus ka Emumäele juurikatest ehitatud onn ning sarvik. Rahule jäädi ka Paide vallitorni rajatud ajakeskuse külastamisega. Reedel toimus ühine õhtusöök traditsiooniliste eesti toitudega. Õhtu naelaks kujunes kindlasti rahvatantsude õpetamine-õppimine. Meie kaerajaaniga tuldi lausa suurepäraselt toime, ungarlaste tðaadrað oli juba palju keerulisem ja kiire osani me ei jõudnudki. Palju elevust tekitas õpetaja Lothari poolt õpetatud Uus- Meremaa pärismaalaste tants. Pärast viimast laulumängu ei kiirustanud keegi lahkuma, lausuti palju tänusõnu, tehti ühispilti, jäeti hüvasti ning poetati mõnigi pisar. Projektinädalal leitud uute sõpradega kohtume taas kevadel Rootsis Hööri koolis.