Eelarvetulud vajavad suurendamist
Vallamajas on see tavapäraselt rahulik aeg hoopis üks kiiremaid aastas eelkõige seetõttu, et käsil on aktiivne järgmise aasta eelarve koostamine.
Nagu ikka, on kõigil allasutustel hädasti raha juurde vaja, kuid siingi kehtib reegel, et raha on palju vähem, kui seda vaja oleks, ja häid mõtteid, mida võiks rahastada, on alati palju rohkem kui vahendeid nende teostamiseks.
Kohti on juures terve lasteaia jagu
Vaadates tagasi aastatel 2008-2011 tehtule, saab öelda, et oleme väga palju panustanud lasteaiakohtade loomisesse. Selle ajaga oleme Neeme, Kostivere ja Loo lasteaedadesse juurde loonud kaheksa rühma, mis tähendab sisuliselt, et oleme ühe lasteaia juurde ehitanud. Lasteaiakohtade loomine on väga oluline ja positiivne areng, kuid see maksab väga palju nii investeeringute kui ka tegevuskulude mõttes.
Kokku on selle ajaga investeeritud umbes 23 miljonit krooni (1,5 miljonit eurot). Lisaks on vajadus investeerida ka 2012. aastal lasteaedadesse umbes 166 000 eurot (2,6 miljonit krooni), millega saaks lõpule viia Loo lasteaia hooviala ja parklaga seotud tööd, kaasfinantseerida CO2 programmi raames vana hooneosa soojustamist, sisustada uued Loo lasteaia juurdeehituse ruumid ning rajada Kostiverre lisaks üks lasteaiarühm. Sisuliselt uue lasteaia juurdeehitamine eelnimetatud aja jooksul on ka olulisel määral suurendanud igapäevaseid palga- ja majandamiskulusid.
Kui 2009. aastal olid meie lasteaedade tegevuskulud kokku 12,8 miljonit krooni (0,8 miljonit eurot), siis 2012. aasta eelarves kasvavad need kulud täiendavate rühmade avamise arvelt juba 1,1 miljoni euroni (17,2 miljoni kroonini), millele lisandub täiendavalt eelmises lõigus toodud investeeringute vajadus.
Maamaksu määr äri- ja tootmismaadele võiks ühtlustuda
Hoolimata sellest, et kõige olulisema tuluallika - tulumaksu - laekumine on viimase aasta jooksul paranenud, ei ole võimalik kulude nii suuremahulisele kasvule ainult sellest allikast katet leida. On vaja saada eelarvesse täiendavaid tulusid, kuid võimalused tulude suurendamiseks on suhteliselt napid. Omavalitsustele on riik andnud ühe selge võimaluse tulubaasi reguleerimiseks ja see on maamaks. Maksud on alati olnud hell teema, kuid alternatiive tulude suurendamiseks on ka raske leida.
Viimati muudeti meie vallas maa maksustamise määrasid 2006. aastal. Sellest ajast alates on maamaksuseadusesse sisse viidud olulised muudatused. Näiteks on võimalik nüüd diferentseerida maksumäärasid ka maa sihtotstarvete kaupa, st elamu- ja ärimaal ei pea enam olema sama maksumäär. See muudatus võimaldab läheneda maamaksule nii, et korrigeerides ärija tootmismaa maksumäära ei pea automaatselt tõstma elamumaa maamaksu.
Tihti on minu käest küsitud, mis kasu toovad meie vallale suured tootmisettevõtted. Vastuseid on kaks: tulumaks inimestelt, kes nendes ettevõtetes töötavad ja maamaks. Rohkem tulusid sellest valdkonnast vallale ei laeku. Valla elanikest töötab umbes 30% meie vallas ja 70% mujal, neist enamik Tallinnas. Paljudesse ettevõtetesse tuuakse bussidega töötajaid naaberomavalitsustest Maardust ja Tallinnast.
Hetkel maksavad meie äri- ja tootmisettevõtted maamaksu erinevate määrade alusel. Näiteks Muuga sadama piirkonnas on see osale ettevõtetest 2,5% ja osale 1,3%, Lool 1,8% ja Kostiveres 2,0%. Kas selline äri- ja tootmismaa maksude diferentseerimine on põhjendatud, on kaheldav. Ajalooliselt on see pigem seotud elamumaa maksustamisega, sest vald on soovinud elanikke kõrgest maamaksust säästa.
Nüüd on võimalik aga äri- ja tootmismaa maamaksu ühtlustada ilma elanikele maksutõusu põhjustamata. Meie naaberomavalitsuses Rae vallas on ühtlane maamaksu määr 2,5% ja seal areneb ettevõtlus väga kiiresti. Sellest nähtub, et madalad maamaksumäärad ei soodusta ettevõtluse arengut ja kõrgemad seda ka ei pärsi. Sellest tulenevalt on vallavalitsus kaalunud suurendada vallas äri- ja tootmismaa maamaksumäära 2,5%ni. Kuid selles peame vajalikuks säilitada erandi mereäärsetes piirkondades - Neemes, Kaberneemes, Mannivas, Ülgases ja Savirannas (tsoonides 2 ja 12), kus reeglid maamaksu arvestamiseks on erinevad võrreldes muu vallaga.
Seal tõuseks maamaksu määr seniselt 0,7% äri- ja tootmismaa osas 1,0%ni. Selline maksutõus annaks vallaeelarvesse juurde tulusid aastas umbes 85 000 eurot (1,3 miljonit krooni). Usun, et selline maksutõus on jõukohane nii suurkui ka väikeettevõtjatele.
Meie kohatasu on mitu korda väiksem
Viimasel ajal on tulnud palju uudiseid lasteaia kohatasu tõusu teemal, mitmed naabrid on kas tasu tõstnud või on seda tegemas. Rae ja Viimsi vald on viimaste aastatega viinud kohatasu vastavalt 47 ja 55 euroni kuus. Tallinnas kavandatakse uueks kohatasu määraks 29,47 eurot kuus. Meie vallas on kohatasu 19,17 eurot püsinud kolm aastat, samas on lasteaedadesse panustatud väga palju ning ka tegevuskulud on kasvanud märkimisväärselt. Selle teenuse tarbijad võiksid nende kulude tõusu katte osaliselt enda kanda võtta.
Vallavalitsuses on arutlusel suurendada lasteaia kohatasu 25 euroni kuus alates 1. veebruarist 2012. Umbes viieeurone kuutasu tõus peaks enamikule meie inimestest olema taskukohane ning see annaks panuse suurenenud kulude katmiseks umbes 24 000 euro (375 000 krooni) ulatuses.
Lapsevanematel, kelle sissetulekud ei võimalda kohatasu maksta, on jätkuvalt õigus taotleda kohatasu maksmisest vabastamist. Hinnatõusust hoolimata jääb meie vallas kehtiv kohatasu endiselt üheks väikseimaks Tallinna lähiregioonis. Ilusat jõuluaega ja aastavahetust!
Lasteaia kohamaks 2012 Harjumaal
Rae - 47 eurot
Viimsi - 55 eurot
Kuusalu - 23 eurot
Kiili - 38 eurot
Saue - 27,8 eurot
Tallinn - 29,47 eurot
Maardu - 22 eurot
Saue - 48 eurot
Harku - 41 eurot
