Eesootav aasta volikogu nägemuses
Volikogu on aga see, kes paneb paika üldsuunad. Ja ma võin öelda, et mingeid suuri muudatusi või kannapöördeid plaanis küll ei ole. Ehk kõik see, mis valla arengukavas ja tänavuse aasta tegevuskavas kirjas, on endiselt jõus.
Iga valdkond peab talle hädavajaliku raha saama. Siinkohal, muide, on arvestatavaks abiks üksikisiku tulumaks, mis tänu valla suurenenud elanikkonnale on tublit täiendust saanud. Kodualuse maamaksu kaotamine oli väga tõhusaks argumendiks end valla ametlikuks elanikuks ja seega ka maksumaksjaks registreerimisel.
Volikogu poliitiline otsus oli ja on: erinevatele valdkondadele mõeldud raha vähendama ei hakata. Põhimõte sai ametliku heakskiidu ka volikogu viimasel istungil veebruari alul, kui võtsime vastu valla tänavuse eelarve.
Eelarve on leitav Harku valla kodulehelt ning küsimuste tekkimisel võib alati pöörduda vallaametnike poole.
Et valla rahakoti suurus on selline nagu ta on, ongi volikogu ülesanne see raha valdkondade vahel ära jagada nii, et tehtud saaks kõige olulisem.
Kui kõigi plaanide täitmiseks raha ei ole, tuleb teha valikuid, toetada eelkõige neid, kes ise hakkama ei saa - ehk siis suurpered, vanurid ja lapsed. Lastest rääkides on hästi oluline see, et Harkujärve kool saaks sportimiseks oma spordisaali. Väga tähtis on uue kooli rajamine Vääna-Jõesuusse.
Tegelikult ongi see omas valdkonnas prioriteet. Koolivõrku on vaja laiendada nii, et see sobiks valla igale kandile. Põhimõte on, et on üks gümnaasium ja siis selle taimelavad ehk põhikoolid, mis peaksid olema kodule võimalikult lähedal. Vääna-Jõesuu kandis on elanikke viimasel ajal palju juurde tulnud, aga seni paraku lastele kooli ei ole.
Asi on senini takerdunud põhiliselt paberimajanduse taha ehk siis erinevatel välja valitud maatükkidel on erinevad omanikud, kellega asjaajamine on osutunud üsna keeruliseks. Praegu siiski tundub, et ühe, riigile kuuluva maatüki koha pealt võib asjaks minna.
Majanduslikult on see variant mõistlikum kui teine - hästi mere lähedal ja looduskaunis kohas asuv krunt, kus kunagi tegutses üks mitmest meie kandis nõukogude ajal olnud pioneerilaagreist.
Mis valla inimeste jaoks ka eluliselt tähtis, on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava teostumine (ÜVK). See on plaanis ellu viia samuti nii Vääna-Jõesuus kui Murastes.
Me oleme selle projektiga tegelenud juba kümme aastat, arvutanud, eelarveid ümber pidanud tegema, taotlenud euroliidu rahasid - teinud kõike võimalikku, et inimesed end oma kodus normaalselt tunda saaksid. Õnneks on asi nüüd sealmaal, et teeme juba veepuhastusjaamadele vähempakkumisi (seda vastavalt seadusele) ÜVK väljaehitamiseks.
Millal asjaga ühele poole jõutakse ja millises mahus, ei oska ennustada, sest trasside ja pumplate hinnad on kerkinud üle igasuguse prognoosi - pakkumised, mis me senini oleme näiteks pumplate ehituseks saanud, on prognoositutest kaks korda kallimad!
Teine (see oleks muidugi parim) - riik toetab otseselt ja lisab ise puudujääva raha, et see projekt saaks täies mahus ellu viidud. Kolmas võimalus on, et läheme oma ÜVK plaaniga edasi vähendatud mahus.
Kõigepealt: ehitada valmis veetöötlusjaamad, puhastusseadmed ja pumplad, seda igas paigas, mis plaanides on. Ülejäänud raha eest ehitada trasse niipalju kui võimalik, aga sel juhul tuleb teha valikuid, kuhu ehitada. Tihedama asustusega piirkonnad on siin eelistatud ja seal tahame eelkõige välja ehitada torustiku. Hajaasustusega kantides saaks siis torustikku ehitada järk-järgult igal aastal kasutades omafinatseeringut. Aga kindel on, et asjaga tegeldakse ja kui inimestele on midagi lubatud, siis kohalik omavalitsus peab oma sõna. Rahastusest sõltuvalt võtab asi aega rohkem või vähem.
Aga veelkord: kõigi plaanis olevate asjadega tegeldakse pingsalt, probleemid on selleks, et neid lahendada.
