Eesti Dendroloogia Selts toetab Valdo Randpere kuuse-ideed
Lasnamäe uuema osa vanuseks loetakse 20 aastat. Kahjuks ikka veel suure osa tänasest Lasnamäest moodustavad hooldamata jäätmaad igerike kodumaiste lehtpuude ja põõsastega, mis vahelduvad umbrohtunud lagenditega seal, kus mullakiht on eriti õhuke.
Tihedalt asustatud linnaosas, kuhu on kunagi haljastus rajatud, leidub väga harva igihaljaid okaspuid. Suurte hallide elamute vahele ja kõrvale oleks väga vaja rohelust aastaringselt ja seda annavad meie kliimas ainult okaspuud !
Lasnamägi vajab alustuseks olemasoleva olukorra kaardistamist, vaja on teada siin oleva haljastuse väärtus, mida on mõtet säilitad, mis väärib olema osa tänapäevasest linnahaljastusest, mis mitte.
Samuti on vaja välja selgitada vabad alad, kuhu saab puid istutada ja nende olemasolev seisukord (mulla paksus, koostis, niiskuse olemasolu jm) selleks, et saaks professionaalselt siia projekteerida uued istutused.
Eriti õhukestele paepealsetele muldadele võib istutada kõrgekasvulisi mägimände (Pinus mugo) arvestusega, et mägimännid normaalseks kasvuks vajavad palju valgust.
Veidi paksema mullakihiga aladele sobib istutada keerdmändi (Pinus contorta var. latifolila), mis on siinsetes karmides tingimustes vastu pidanud edukalt üle 15 aasta. Ka see männiliik vajab valgust. Sobib allee puuks päiksele ja tuultele avatud kohtades.
Samal ajal Lasnamäele istutatud harilik mänd (Pinus sylvestris) on palju halvemas seisukorras, kui keerdmänd ja ei ole tänapäeval soovitav istutusmaterjal. Viimastel aastatel on harilikelt mändidelt leitud palju uusi ohtlikke seenhaigusi .
Kuuskedest sobib siia istutada serbia kuuske (Pinus omorika), kes on pärit Balkani poolsaare mägedest, on mullastiku suhtes vähenõudlik, kasvab ka kivistel muldadel ja armastab niisket mereõhku, mis meil on siin olemas. Serbia kuusk talub ka poolvarju ja sobib kasvatada gruppidena.
Harilik kuusk (Picea abies) on eriti tundlik õhu saastamise, soola ja liigkuivuse suhtes. Kuigi kuuskedel on pindmine juurestik, siiski vajavad normaalseks kasvuks korralikku paksu kihti parasniisket mulda, harilikud kuused taluvad ka niiskemaid turvasmuldi ja harilike kuuskede kasutamise võimalust võib uurida Tondiraba kandis vastava vaba kasvukoha olemasolul.
Paraadhaljastusse, kus on võimalik luua paremaid kasvutingimusi (mulla paksus, kastmissüsteemid jne.), võib istutada serbia kuuse madalakasvulist vormi (Pinus omorika ’Nana’) , halli nulgu (Abies concolor), harilikku jugapuud (Taxus baccata) jt
Kadakaid ei soovita istutada, sest viimased aastad on nende vastu väga karmid olnud ja nendest on ebasoodsa kliima ja neid rüüstavate seenhaiguste tõttu suur osa hukkunud või muutunud poolkuivanud peletisteks.
Okaspuid istutades peab arvestama, et nad ei talu soolast lund, mis autode rataste alt võib lennata küllaltki kaugele.
Istutama peaks sellise suurusega puid, mida kohe pikali ei joosta, maha ei niideta ja millest umbrohi üle ei kasva ning ära ei lämmata. Linna nõue on, et puu läbimõõt juurekaelal peab olema vähemalt 4 cm, soovitav kõrgus puudel alates 1-1.5 m, mägimännil 0.5 m.
Ja kõige tähtsam peale istutamist on kastmine ja veelkord kastmine!!
Ja mitte ainult peale istutamist ja esimesel aastal peale istutamist vaid ka järgmisel kuival suvel. Kurb on vaadata neid Lasnamäele istutatud puid, mis hooldamatuse pärast ära kuivavad.
