Samas tõi Margus Rink teiste riikide kogemusele toetudes välja, et 70-80 protsenti klientidest ei tee oma valikut mõne elektrimüüja kasuks. Kõige lihtsam põhjendus on see, et elektrikulu osa on inimese või perekonna eelarves nii väike, et lihtsalt ei vaevuta sellega tegeleda. Tema sõnul ongi siinjuures oluline silmas pidada, et kui klient oma valikut ei tee, siis midagi sellest ei juhtu ning 1. jaanuaril lamp tema toas ei kustu. „Sellisel juhul tarnitakse talle üldteenuse hinnaga elektrit ja tarnijaks on võrguettevõte."

Margus Rink andis ühtlasi ülevaate senistest sammudest ja otsustest elektri vabaturu kujunemisel, avatud elektrituru toimimist ja erinevate osapoolte tegevust selle juures. Samuti käsitles ta elektrienergia hinna kujunemist nii reguleeritud hinna kui vabaturu hinna puhul ehk siis nii suletud kui avatud turul.

Ta rääkis ka Eesti Energia pakutavatest teenustest, elektrituru regionaalsusest, elektrienergia börsi toimimisest, riigi rollist avatud elektrituru puhul jm. Eraldi teemana leidis põgusalt käsitlemist ka ettevõtte tegevus selles valdkonnas, mis on seotud põlevkivist õli tootmisega.

Eesti Energia Jaotusvõrgu juht Tarmo Mere rääkis oma ettekandes Jaotusvõrgu kohast n-ö suures Eesti elektrisüsteemis. Tema sõnul on Eestis kokku umbes 35 võrguettevõtjat ning Jaotusvõrgu teeniduspiirkond hõlmab ligi 90 protsenti.

Edasi käsitles ta võrguettevõtja rolli elektriturul, lisades, et võrguteenuse hind jääb ka avatud elektrituru puhul riiklikult reguleerituks. Samuti tutvustas Tarmo Mere Jaotusvõrgu arenguga seotud eesmärke ja tegevusi. Kaks olulisemat valdkonda on seejuures nutikate elektriarvestite paigaldamine ning liikumine ilmastikukindla elektrivõrgu suunas. Viimane tähendab maa- ja õhukaablite osakaalu pidevat kasvu ning tavaliste õhuliinide osakaalu vähenemist.

Maikuus saab võrguettevõtja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ saab endale nimeks Elektrilevi OÜ ja võtab kasutusele eraldi kaubamärgi. Muudatuse eesmärk ongi luua avatud elektriturul suurem selgus Eesti Energia konkurentsiäri ja loomuliku monopolina tegutseva võrguettevõtja vahel.

Kohtumisel oli juttu ka sellest, et elektririkete peamiseks põhjuseks on õhuliinidele langevad puud ning rikete suur arv Viljandimaal tulenebki osalt sellest, et maakonnas on keskmiselt umbes kaks korda rohkem elektriliine metsas kui Eestis keskmiselt.

Eesti Energia on varem teavitanud Viljandi maavalitsust, et 2011. aastal investeeriti Viljandimaal võrgu töökindlusesse 3,7 miljonit eurot ning 2012. aastal suureneb maht 4,6 miljoni euroni, mis tähendab võrguhalduse osakonna juhataja Innar Kaasiku sõnul, et Eesti maakondadest investeeritakse tänavu Viljandimaal ühe tarbimiskoha kohta kõige rohkem.


Suurimad tööd käesoleval aastal puudutavad Võhma 35/15 kV ja Suure-Jaani 110/15 kV alajaamade uuendamist (maksumus vastavalt 96 000 € ja 186 000 €) ning Mustla 35/15 kV alajaamas jaotusseadme ehitamist ja trafo remonti (100 000 €). Seitse komplektalajaama rajatakse ja enam kui 20 kilomeetrit uut liini ehitatakse Oiu-Kalmetu, Viiratsi ja Kolga-Jaani liinide uuendamiseks (maksumus 621 000 €). Uuendatakse ka Pirmastu 15- kilovoldine liin ja rajatakse 2 uut alajaama (maksumus 309 000 €). Suuremad tööd puudutavad ka Suure-Jaani-Võhma 15 kv liini reservtoite ehitamist, juhuks kui 110 kV toide peaks katkema. Järgnevatel aastatel on üheks olulisemaks projektiks Viljandi-Valuoja 35 kV kaabelliini ehitus.