Praegu ongi Yulia päevad pisut palavikulised, jagades end Rannamõisas asuva luksusliku lillesalongi ning meistrivõistluste ettevalmistuste tegemise tarbeks renditud ruumide vahel, kus tuleb võistlusteks ette valmistada kuus erineva suuruse ja fookusega lilleseadet. Mõni ettevalmistatavast seadetest tuleb ligi kahemeetrine, teised jälle pisemad; üks neist on suisa miniatuurne lilleehe pruudile, mille valmimine on Yulia sõnul nagu juveliiritöö. Võistlustel osalemine pakub Yuliale erilist elevust, ettevalmistuste aeg on väga põnev, aga loomulikult ka pingeline. „Antud kuus ülesannet nõuavad põhjalikku valmistumist, päris palju aega ja kindlasti ka mu assistentide abi, kes mõtlevad minuga kaasa ja aitavad need suured tööd lõplikult valmis teha. Igal tööl on erinevad teemad, mille kontseptsioon ja ka teostus on tulnud detailideni läbi mõelda ning nüüd on käimas konstruktsioonide valmistamine,“ heitis Yulia veidi valgust võistlustele eelneva töö mahule.

Kohtuvad kaasaegne kunst ja loodus

Oma lilleseadetes armastab Yulia otsida seda piiri, kus saavad kokku kaasaegne kunst ja loodus: „Minu jaoks on see hästi põnev kombinatsioon – ühelt poolt tänapäevased materjalid ja tehnoloogiad, teisalt aga väga looduslikud materjalid. Nende kokku sobitamine ning omavaheline mäng on minu jaoks kõige põnevam ja kutsuvam.“ Nii näiteks oli ühe tema varasema võistluskollektsiooni ühendavaks elemendiks origami – kõigi sellele võistlusele esitatud tööde karkassid ja seadete erinevad elemendid olid valmistatud Jaapani paberivoltimistehnikas, olles samas ümbritsetud rohketest õitest. „Plastelemendid, klaasid, kinnitused – igasugused sellised asjad, millel ei tundu lilledega midagi ühist olevat – just nendega ongi kõige põnevam leida see kontakt, ühisosa loodusega, mille kohta võiks arvata, et seda polegi olemas,“ kirjeldas Eesti üks parimaid lilleseadjaid oma külluslike õite, rohke keraamika ja hapra klaasiga sisustatud lillesalongis põnevaid avastusmomente, mida ta oma tööd tehes ikka leiab. Ta usub, et floristika astub tegelikult sama rada, mida käivad kaasaegne sise- või ka rõiva- disain – ka floristid püüavad üha leida midagi uut, mis viib seda kunsti edasi.

Maa, kus armastatakse lilli

Kunstiõpetaja haridusega Yulia avastas lillemaailma võlu Eestisse elama asudes: „Mind võlus see, kuidas siin lilledega ümber käiakse, kui erilised on siinsed lillesalongid ja kuidas siin lilli armastatakse.“ Nende emotsioonide mõjul hakkas ta floristikat õppima ja asus juba peagi tööle ka lillesalongis.
Umbes seitsme aasta eest kutsuti Yulia Rannamõisa Lillesalongi, mida hiljem pakuti talle juba päriseks. „Maikuus saabki juba kaks aastat sellest, kui olen lillesalongi omanik,“ rääkis ta oma teekonnast Rannamõisa ja Artishoki lillesalongi. Oluliseks märksõnaks tema jaoks on lillesalongi puhul loovus. Dekoratiivsete detailide, eksklusiivse keraamika ja erilise lillevalikuga on lillesalongis loodud hubane õhkkond, kuhu tulla oma erilisteks sündmusteks, lähedaste sünnipäevadeks, aga ka oma kodu kaunistamiseks lilli ning lilleseadeid otsima. Yulia on veendunud, et lilled saadavad meid läbi elu: alates hetkest, mil sünnitakse siia ilma, kuni ajani, mil sellest ilmast lahkutakse. Olgu tegemist rõõmsa või kurva sündmusega, peavad lilled – ka viimased lilled – olema ilusad.

Põnevad valikud

Yulia soovib, et ka meie inimesed kaunistaksid oma kodusid rohkem lilledega, nagu seda teevad paljud inimesed Euroopa teistes piirkondades. „Võiks öelda, et Euroopas ostavad inimesed endale iga nädal lilli lihtsalt selleks, et kodu kaunistada. Õnneks on siingi sellised inimesed täitsa olemas ja nende hulk aina kasvab,“ oli Yulia selles osas optimistlik. Oma salongis püüab ta pakkuda võimalikult palju kodumaiseid lilli, mille kasvatajaid on tema hinnangul Eestis juba päris palju. Salongi eripäraks on see, et florist, kes on osalenud paljudel võistlustel ning pikka aega lausa elanud lillede keskel, soovib tuua inimesteni ka pisut põnevamat valikut – olgu selleks siis lillede erilised värvitoonid või tavapärasest sortimendist erinev valik, mida igast lillepoest ei leia. „Kindlasti leiab siit igaüks endale midagi sobivat – eriline valik ei tähenda automaatselt kohe seda, et meil oleks kõige kallimad lilled. Kui aga keegi tahab midagi väga erilist, siis seda me talle alati ka pakume,“ kinnitas Yulia ning imetles meetripikkust liiva peal kasvatatud prantsuse tulpi, mille õis on avanedes kui pojeng ning mis säilib kaunina tavalisest tulbist kolm korda kauem. Kevad aga tähendab Yulia jaoks juba oma olemuselt lilli – ka rohkem kodumaiseid: kohalik tulp ja nartsiss tulevad juba detsembris või jaanuaris, märtsis lõvilõuad, edasi daaliad, delfiiniumid, roosid, kipslilled – kõikvõimalikud kohalikud õied.

Vitsad koos õitega vaasi

Kodu kaunistamiseks sobib igasugune lilleõis; Yulia soovitab aga lillesalongi külastades julgelt küsida floristidelt nõu. Professionaalsete lilleseadjatena oskavad nad anda soovitusi nii lillede valimiseks kui ka selleks, kuidas ja mida loodusest veel lilledele kõrvale panna. Nii näiteks soovitas Yulia kevadisel okste tagasilõikamise ajal julgelt kasutada kõiki ära lõigatud oksi ka kodu kaunistamisel: „Viljapuude ja erinevate marjapõõsaste, loomulikult ka sirelite – minu lemmikute – oksad, mille lehepungad paisuvad ja seejärel avanevad nii ilusti, moodustavad vaasis koos mõne õiega imelise ehte kodule,“ julgustas lillesalongi omanik vaatama looduses ringi ning ehtima oma kodu selle piiramatute vahenditega. Loodus on see, mis Yuliat ennastki inspireerib. „Mulle väga meeldib meri ja siinsed mereäärsed männimetsad,“ rääkis Tiskres elav naine. Suvi on tema kui floristi ja loodusearmastaja jaoks ilmselgelt parim aeg, mil saab tunde mere ääres veeta ning nautida metsas käimist ja imelist loodust, et need talletatud elamused panna taas oma loomingusse: „Nii see käibki – see, mida saan loodusest enda hinge, väljendub hiljem emotsioonina minu töödes.“