Eesti kaarti on tulnud liitumiste tõttu mitu korda ümber joonistada

Haldusreform on teema, mille üle enne valimisi palju arutletakse, kuid siiani ei ole ükski suurejooneline Eesti kaardi ümber joonistamise plaan reaalsuseks saanud. Suure reformi ideed püüab viimastel aastatel läbi suruda IRL, kelle viimane plaan on juba mõnda aega olnud selline, mis jätaks Eestisse alles 15 maakonda ja 5 linna. Jääksid Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve ning ülejäänud omavalitsused liidetaks 15 omavalitsuseks.

Selge on see, et nii võimsat reformi on keeruline kui mitte võimatu ellu viia. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler tahab aga, et vähemalt mingid selged liikumised toimuksid.

Siiani on taasiseseisvunud Eestis toimunud omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised, tulemuseks 22 uut omavalitsust ning kokku 51 liitunud valda/linna. Kui arvestada, et iga liitumine tähendab muudatusi ka Eesti kaardil, siis on korrektuure pidanud tegema kuuel aastal. Lähiaastatel võib taas tekkida vajadus vana kaart uue vastu vahetada.

Väikesed vallad on hädas

Pisike Tudulinna vald Ida-Virumaal on pahas olukorras, juhid on otse välja öelnud, et üksinda hakkama saada on pea võimatu, aga liitumine on samuti liiga kallis. Küsimus on ka selles, kas üldse oleks kosjalisi. Minister Kiisler ei räägi küll otseselt Tudulinna vallast, aga väiksematest omavalitsustest üldisemalt:

"Tänane omavalitsusmudel ei toimi, sest enamik omavalitsusi ei ole oma väiksuse tõttu oma ülesannete kõrgusel. Tänase arvu omavalitsuste vajalikul tasemel mehitamiseks ei jätku Eestis inimesi ega raha. Seda on kinnitanud ka riigikontrolör. Samuti on omavalitsuste soov ja suutlikkus koostööd teha väike ning poliitiliselt killustunud maakonnas on raske teha strateegilisi otsuseid, mis puudutavad mitut omavalitsust. See tähendab, et väikesed omavalitsused ei ole sisuliselt võimelised kohalikku elu korraldama, oma ülesandeid täitma ja kodanikele kvaliteetseid teenuseid pakkuma. Sellest kannatavad eelkõige just väikevaldade inimesed, kelle kodude lähedalt kaovad töökohad ja seejärel ka avalikud teenused. Raha vallabürokraatia ülapidamisele aga kulub jätkuvalt," kirjeldab olukorda Kiisler.

Senised 22 liitumist on pealtnäha olnud edukad, seda saab järeldada eelkõige selle põhjal, et lahku ei ole kuskil mindud. Kõige pisem omavalitsus loodutest on hetkel ligi 2000 elanikuga Vihula vald, suurim Jõhvi vald ligi 12 000 inimesega. Kusjuures põnev seik leidis aset 2005. aastal Tapa linna, Saksi valla ja Lehtse valla liitumisel, nimelt muutus toona ka maakonna piir. Lääne-Virumaa sai Järvamaalt juurde endise Lehtse valla alad, jutt käib ligi 163 ruutkilomeetrist ja umbes 1600 inimesest. Maakonna piire muutvaid ühinemisi rohkem siiani Eestis nähtud ei ole.

Halinga hakkas jalgratast leiutama

Ühinemiste osas olid Eestis pioneerid 1996. aastal liitunud Halinga ja Pärnu-Jaagupi vallad, tekkis Halinga vald, mille praegune elanike arv on ligi 3400, asukohaks Pärnu maakond

Halinga vallasekretär Riini Õige räägib, et toona tundus taasühinemine loogilise sammuna: "Rõngasvald  ja alev oli loogiline ühendada, sest alevis elas ju ainult 1500 inimest. Vallavalitsused asusid ühes majas, hoone haldamine toimus koos. Näiteks ei olnud mõttekas tõsta lasteaia või keskkooli laste eest esitatavaid arveid niiöelda ühest toast teise," meenutab Õige.

Riini Õige sõnul oli inimestel kartus eelkõige ääremaastumise ja koolide sulgemise osas. Vastliitunud vallas elas sel ajal umbes 3800 inimest, algkoole oli aga koguni kolm, seega möödus näiliselt valutult  ühe kooli, Pööravere algkooli, sulgemine. See oli ka ainuke asutus, mis liitumise tulemusel likvideeriti. "Inimeste jaoks ei muutunud eriti midagi, poliitiliselt siiski üht-teist toimus. Kaotati üks vallavanema ning vallasekretäri koht ja võib-olla veel mõned ametikohad. Mõnda aega oli volikogus küll tunda "teie-meie" mentaliteeti. Raskeks tegi valla juhtimise tol ajal seegi, et volikogu koosnes valla ametite juhtidest ning igaüks püüdis enda asutuse eest seista ja alati ei osatud tervikut näha," räägib Õigus. Vallasekretär lisab, et tol ajal ei olnud seaduseid, mille järgi ühinemist läbi viia. Jalgratast tuli ise leiutama asuda, mitte kellegi käest polnud nõu küsida. "Nüüd on olemas nii seadused kui ka nõuandjad," lisab Õigus.

KOV valimise aastad on kuumad

Kaks aastat pärast Halinga valla laienemist moodustasid Abja-Paluoja linn ja Abja vald uue omavalitsusüksuse, nimeks Abja vald. Siis läks aga suuremaks mölluks. 1999. aastal moodustus kuus, 2002. viis ja 2005. kaheksa uut omavalitust.  2009. aastal toimus siiani viimane ühinemine, kui Kaisma ja Vändra valdade liitumisel tekkis Vändra vald.

Liitumiste ajad langevad reeglina kokku kohalike omavalitsuste valimiste aastatega. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri sõnul mõjutas 2005. aasta ühinemisi kindlasti ka see, et 2004 aastal võeti vastu kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus, millega tagati toetused ühinemise puhul. "Osalt mõjutab liitumisaktiivsust ka ootus, et riik teeb haldusreformi ära tsentraalselt. 2009. aastal oli see ootus suur ja on ka praegu. Kuna aga koalitsioonileppesse see punkt ei jõudnud, soovitame vastutustundlikel omavalitsusjuhtidel ise liitumised läbi viia, sest sellest võidavad kohalikud elanikud," räägib Kiisler.

Kas 2013. aastal tuleb järgmine liitumislaine ja kas kaardile tekivad uued omavalitsused, see selgub juba kahe aasta pärast, järgmistel KOV valimiste ajal,

Perioodil 1996-2009 a. moodustunud omavalitsused:

1996

• Halinga vald + Pärnu-Jaagupi vald, moodustus Halinga vald

1998

• Abja-Paluoja linn + Abja vald, moodustus Abja vald

1999

• Otepää linn + Pühajärve vald, moodustus Otepää vald (algselt oli plaanis saada kampa ka Palupera vald)
• Lihula linn + Lihula vald, moodustus Lihula vald
• Vihula vald + Võsu vald, moodustus Vihula vald
• Karksi-Nuia linn + Karksi vald, moodustus Karksi vald
• Kaarma vald + Kuressaare vald, moodustus Kaarma vald
• Antsla linn + Antsla vald, moodustus Antsla vald

2002

• Kehra linn + Anija vald, moodustus Anija vald
• Rapla linn + Rapla vald, moodustus Rapla vald
• Räpina linn + Räpina vald, moodustus Räpina vald
• Kohila vald (alev) + Kohila vald, moodustus Kohila vald
• Märjamaa vald + Loodna vald, moodustus Märjamaa vald

2005

• Tamsalu linn + Tamsalu vald, moodustus Tamsalu vald
• Lehtse vald + Saksi vald + Tapa linn (Kadrina vald sai  endale Saksi valla kolm küla), moodustus Tapa vald
• Jõhvi linn + Jõhvi vald, moodustus Jõhvi vald
• Avanduse vald + Väike-Maarja vald, moodustus Väike-Maarja vald
• Olustvere vald + Suure-Jaani linn + Suure-Jaani vald + Vastsemõisa vald, moodustus Suure-Jaani vald
• Kilingi-Nõmme linn + Saarde vald + Tali vald, moodustus Saarde vald
• Kuusalu vald + Loksa vald, moodustus Kuusalu vald
• Kabala vald + Oisu vald + Türi linn + Türi vald, moodustus Türi vald

2009

• Kaisma vald + Vändra vald, moodustus Vändra vald