Maa-ala, kus kasarmud paiknesid, oli poolkaares piiratud kitsarööpmelise Liiva-Vääna raudtee tammiga ning põhja poolt Harku tänavaga. Mustamäe pool laius kidura männikuga kaetud liivik, kuhu 1923. aastal rajati Nõmme kalmistu. Kalmistu ja väeosa vaheline tänav sai tänava otsas paiknenud merekindluse suurtüki järgi nimeks Suurtüki. Pataljoni värav avanes Nõmme-Väike raudteejaama poole. Sealt piki raudteed Harku poole suunduva tee nimetas Nõmme linn 1927. aastal väeosa auks Pioneeri tänavaks. Seda nime kandis tänav kuni 1959. aastani, mil see nimede kordumise tõttu algul Lao ja aasta hiljem Vääna tänavaks ümber nimetati. Sõjajärgsetel aastatel kasarmud lammutati. 1970.–1980. aastatel kerkis siia Tallinnfilmi võttepaviljon, mis viimasel kümnendil on andnud ruumi elumajadele. Vanade fotode järgi on nüüdseks taastatud pataljoni vana värav Vääna tänaval.

Raamat annab põhjaliku ülevaate pioneeripataljoni struktuurist, arengust, väljaõppest, isikkoosseisust ning koostööst teiste riikide pioneeriteenistustega.

Pioneeripataljon moodustas Nõmme linna garnisoni ja pataljoni ülem oli ühtlasi Nõmme garnisoni ülem. Aktiivselt võeti osa ka linna elust, pandi õlg alla Hiiu staadioni ja Mustamäe lasketiiru rajamisele, korraldati suurüritusi jms.

Raamat on kirjutatud Igor Kopõtini Tallinna Ülikoolis kaitstud diplomi- ja magistritöö põhjal, mille juhendajaks oli raamatu teine autor Leho Lõhmus.