Et Eesti rahvas võiks püsida, peaksid muutuma tervemaks ja tervislikumaks meie valikud ja väärtushinnangud. Paraku peame tõdema, et oleme oma vabadusaastate jooksul teinud mitmetes eluvaldkondades vähisamme. Teise maailmasõja eelses Eestis oli näiteks karskusaade palju olulisem, kui ta seda on praegu.

87% Eesti täiskasvanutest tarvitab alkoholi. Etanool on meie tänases ühiskonnas normatiivseks osaks. Ometi on kahe perioodi võrdluses toimunud mitmed fundamentaalsed arengud, mis peaksid muutma meie suhtumist alkoholi hoopis teises suunas. Vabariigi algusaastatel ei teatud, et alkohol on vähkitekitav aine, selle seose avastasid teadlased 1980-ndatel. Tollal ei teatud, et alkohol on teratogeen ehk lootelisi väärarenguid põhjustav mõjur. Selle avastasid teadlased 1973. aastal. Ometi on meie suhtumine alkoholi muutunud sallivamaks.

Alkoholitootjad rõhuvad pikkadele traditsioonidele ja tõdevad, et inimese ja alkoholi vaheline sõprus on kestnud juba aastatuhandeid. On tõesti ja selle sõltuvusliku sõprussuhte taga on miljonid laibad, laastatud pered ja lokkav kuritegevus. Kuid inimloomusele on omane mäletada vaid head. Inimesed kogunevad erinevatel põhjustel ja löövad klaase kokku ning soovivad üksteisele "Tervist!" Miks? Lugeja ütleb nüüd üsna õigustatult, et ega siis nendel erinevatel vastuvõttudel traditsioonina kokkulöödud pokaalid ei väljenda meie rahva alkoholiprobleemi valusaimat osa. Seda küll, kuid sellisel valel loogikal rajaneva traditsiooni ülevalhoidmine on osa probleemi vundamendist. Tervisepokaalide kokkulöömine juurutab valel ja eitamisel rajanevat suhtumist alkoholi.

Eelmisel aastal küsis Karskusliit vabariigi aastapäeva järel presidendi kantseleist aastapäeva vastuvõtul tarvitatud alkoholikoguste kohta. Vastusest selgus, et peo korraldamisel valmistuti igale külalisele pakkuma kolme alkohoolset jooki, mis Tervise Arengu Instituudi alkoinfo.ee alkokalkulaatori põhjal ületasid selgelt madala riski piire. Tõenäoliselt ei pööratud sellele sisulist tähelepanu. Kuidas saame siis loota, et neid riskipiire hakkaks tõsiselt hindama ja kaaluma tavakodanik oma kodus või peolauas, kui seda ei tehta riigi tähtsaimal vastuvõtul, kus ometi pannakse suure meeskonna poolt rõhku igale detailile.

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt rahastatud projekti "Alkohol ja kogukond" raames Keilas toimunud ümarlaual otsustasime pöörata tähelepanu praktikatele ja traditsioonidele kohalike omavalitsuste tasandil. Esitasime teabenõude Harjumaa omavalitsustele ja küsisime, milline on nende suhe alkoholi seoses ametlike vastuvõttudega. Vastasid 18 omavalitsust, millest seitse teatasid, et nende ametlikel üritustel alkoholi ei pakuta. Need olid Maardu linn, Raasiku, Kõue, Nissi, Saku, Maardu, Padise ja Keila vald. Lisaks oli tervitatav areng ühes omavalitsuses, kus aasta tagasi vabariigi sünnipäeval alkoholi serveeriti, kuid tänavune vallavanema ja volikogu esimehe vastuvõtt toimus alkoholivabalt.

Me ei räägi alkoholi lauskeelustamisest ühiskonnas. Kuid arvame küll, et see närvimürgist vähkitekitav sõltuvusaine, mis põhjustab tohutult suurt majanduslikku, sotsiaalset ja tervise kahju meie riigile ning rahvale, ei peaks olema see aine, millega me oma riigi tähtsamatel päevadel üksteisele sel juhul justkui silmakirjalikult "tervist" soovime.

Järgmine kord võiks Keila linn olla nende omavalitsuste seas, kus vastuvõttudel alkoholi ei pakuta.

Taunides alkoholi tarbimist, näidaku linn tegudega eeskuju!