Maxima: võimalusel väldin kui tuld, kuigi paratamatult olude sunnil juhtun sinna harva. Iseloomulik ruumipuudus, olematu kaubavalik ja mis kõige hullem - avatud üksainus kassa, kus vene rahvusest 50ndates daam   tigedal pilgul põrnitseb, järjekorrad silmapiirile ulatumas. Maxima juures paneb mind enim imestama töötajate olematu keeleoskus, kuigi nende juhtkond väidab, et kõik on keeletesti teinud. Kas keeletestist saab läbi, kui oled suuteline venitades "tere" ütlema?

Rimi: väiksemat sorti Rimi- tõmbaksin paralleelid kohe Maximaga, erinevus selles, et Rimi määrib omatooteid nii ohtralt klientidele pähe, et kohati nagu muud polekski. Suuremas Rimis asjalood paremad, teenindus ja hoiak tunduvalt positiivsem. Plussiks suured parklad autoomanikele.

Prisma: n-ö minu lemmik. Teenindus viisakas, järjekorrad tihti olematud ja mis kõige olulisem, minu keelest saadakse ka aru. Minu arvates on  Prisma Rainbow omatooted võrreldes konkurentidega kvaliteetsemad. Ja Prisma ei määri ka mingit olematu kasuga kliendikaarti klientidele pähe. Samuti nagu Rimil suured ja avarad parklad.

Selver: teenindus täitsa normaalne, kauba hinna ja kvaliteedi suhe paigast. Hea turundusega ennast üles upitanud, hinnad kalliks aetud, kuigi juurvilja jms letid jätavad soovida.

Konsum: Selline harju-keskmine, eriline pärl just ei ole, aga võib uksest sisse astuda küll. Neutraalne kogemus.

Eks igalühel ole oma lemmikud ja kokkupuuted erinevate poekettidega, aga minu arvates on poe edukuses väga suur osa teeninduses ja kaubas, mida müüakse.