Loksa linnapea Värner Lootsmann:
Kallid kooliõed ja koolivennad! Armsad loksalased ja Loksa kandi rahvas!
Oleme täna koondunud meie ühistunnet väljendava sinimustvalge Eesti lipu alla. Kui 1870. aastal, 144 aastat tagasi, istusid kaheksa üliõpilast koos Kalevipoega lugema, ei osanud nad arvata, et sellest kogunemisest kasvab välja esimene eesti haritlaste organisatsioon – tänapäeval teame teda Eesti Üliõpilaste Seltsi nime all. Toona loodud ühendus Vironia valis tunnusvärvideks sinise, musta ja valge. Ja kui 13 aastat hiljem, 1883.a, registreeriti ühendus juba Eesti üliõpilaste Seltsina, võeti üle ka omaseks saanud värvid ja õmmeldi Põltsamaal valmis esimene sinimustvalge lipp. Meie sinimustvalge lipu sünnipäevaks tuleb aga lugeda 4. juunit 1884, kui toimus lipu pühitsemine Otepää kiriklas.

Eeskätt tänu EÜS liikmete aktiivsusele, sai sinimustvalge kiiresti tuntuks kogu maal. Ja kui 20 saj. algul tollane riigivõim ka püüdis teha takistusi sinimustvalge kasutamisel, siis see pigem kasvatas rahvustunde kasvu ja soovi kasutada sinimustvalget rahvusvärvidena, mida suurelt ja võimsalt tehti Eesti seltside demonstratsioonil Tartus 1905.a.

Kuulutati ju meie omariikluski 24.veebruaril 1918 välja sinimustvalgete lippude all. Riigilipuna on sinimustvalge lehvinud 21. novembrist 1918. Tõsi, alates 1940. aastast kuni 1991. aastani oli ta küll keelatud, kuid rahvas ei unustanud ja perekondlikel koosviibimistel ja iseseisvuspühadel leiti ikka võimalus oma lipu heiskamiseks – olgu või väikese laualipuna. Massiline lipu kasutamine sai uue alguse 1988. aastal, kui sinimustvalget lubati kasutada taas rahvusvärvidena.

20. augustil 1991 lõppes okupatsioon ja taasiseseisvus Eesti Vabariik. Sinimustvalge lipp oli läbi teinud taassünni rahvuslipuna ja sünni Eesti lipuna.

Hea rahvas!

Meil on 15 lipupäeva. Nad räägivad erinevatest ja olulistest sündmustest ja väärtustest. Aga on ainult üks päev, mis neid kõiki seob. See on Eesti lipu Päev. Tänasel, Eesti lipu 130 sünnipäeval, kutsun ma hoidma oma inimesi, oma riiki, oma lippu.
Tänan.