Eesti põhiseaduse isa taunib parteide riiklikku nuumamist

Suurtel riiklikel tähtpäevadel on ikka tavaks pöörduda inimeste poole, kelle tegevus on aidanud meil iseseisvust taastada ja oma riiki taasluua. Ehkki Eesti põhiseaduse üks peamisi autoreid Jüri Adams ei tunne, et 20. august tema südant väga puudutaks, on see päev kalendrisse kiigates vähemalt riigi poolsünnipäev, mida saab suvel pidada.

Käesolevaks intervjuuks valmistudes leidsin 2005. aasta veebruaris meie ajalehes ilmunud intervjuu teiega, mis lõpeb sõnadega: “Nii rahulikku vabariigi aastapäeva nagu sel aastal ei ole eestlastel olnud aastast 1924. Sellest tuleneb ka vastus küsimusele, mis on käesoleval hetkel Eesti riigile ja rahvale kõige tähtsamad asjad. /…/ Seepärast on praegu aeg tegelda mitte riigiga, vaid iseenda perega. Kõigile Eesti kodanikele on praegu kõige tähtsam vormistada ära oma kooselud, teha kiiresti valmis oma lapsed, anda neile haridus, sättida oma kodud korda − sellised asjad. Kes teab, kui kauaks meile sellist aega on antud…”

See oli tollal täiesti õige hinnang. Mis on vahepeal kümne aasta jooksul muutunud − maailmas on olukord läinud hulga vastikumaks. Võimalikud ohud Eesti riigile, mis johtuvad sõjakast vene natsionalismist, on vahepeal kasvanud. Mis aga puudutab soovitust oma eraeluasjad korda teha, siis selles suhtes pole Eesti ühiskonnas õiget edasiminekut olnud. Mullu sai võimalikuks see, et mittevormistatud abielude teemadel tekkis ühiskondlik ja seadusandlik hüsteeria. Minu selle suve üks meeldivamaid isiklikke kogemusi oli kohtumine vanade tuttavatega, kes olid just abiellunud. Nad olid pärast 18aastast faktilist kooselu jõudnud arusaamisele, et on õige abielu ametlikult ära vormistada.

Kuidas kommenteerite juristina eelmainitud, palju kära tekitanud kooseluseadust?

Ühes külanaljandis on kujund “suure sepa soss”. Susserdaja, kes sepatööd ei oska, ei suuda rauatükist midagi valmis teha ja lõpuks viskab selle veetünni. Kostab kuuma rauatüki jahtumise hääl: “Soss…” Just selline oli lugu ka selle seadusega. Palju kisa ja kära, aga ei mingit praktilist ega kasulikku tulemust.

Kuidas tekkinud olukord laheneb?

Praegusel hetkel ei paista see kuidagi lahenevat − ta püsib, nagu ta on. Selles ei ole iseenesest midagi halba.

Loe täispikka intervjuud Põhjarannikust.