Eesti sõjameestele pakutakse taastusravi mõisa härrastemajas

Seli mõisahoone renoveeritud härrastemaja seisab kuumal juunialguse pealelõunal vaikuses: hommikused protseduurid on tehtud, plaaniline kaitseministri visiit edukalt lõppenud, lõunasöök söödud. Maja personal jätkab oma tööd füsioteraapia- ja massaažikabinettides, köögis ja kontoris. Patsiendid, kellel protseduurid selleks päevaks läbi, peavad palatis pikutades või mõisapargis päikest võttes vaikset tundi.

Rapla valla piirimail olev Kaitseministeeriumile alluv Seli Tervisekeskus, mis pakub taastusravi vabadusvõitlejaile, represseeritutele, kaitseväelastele, erusõjaväelastele ning Tšernobõli veteranidele, on keskuse direktori Teet Lainevee sõnul pärast mõisa riigistamist Tiesenhausenitelt olnud järjepidevalt raviasutus. „Seda 1920. aastast alates, mil maja sai Punasele Ristile, siis hakati siin ravima Vabadussõjas vigastatuid ja haigeid sõjaväelasi. Nõukogude ajal raviti siin tuberkuloosihaigeid, nii lapsi kui täiskasvanuid. Seli mõis oli teatud perioodil ka „punaveteranide järelravihaigla," sõnab direktor ja lisab, et kui taasiseseisvumise järel Eesti Punase Risti Selts mõisakompleksi õigusjärgselt tagasi sai, oli see 13 aastat null krooniga Kaitseministeeriumi käes rendil. „Sellest ajast, kui Kaitseministeerium kompleksi ära ostis, on siin asjad hästi läinud, sellel mõisal on vedanud, et siin on järjepidevalt olnud töö ja elu sees!" kiidab Lainevee.

Mõisakompleks näeb hoolitsetud välja: maja on saanud uue katuse, üle 10 uue suure akna, mis olid 1905. aasta põlemise järel kinnimüüritud, annavad nüüd ruumidesse valgust ja avarust. Esialgse välimuse on saanud mõisa fassaad, trepid ja rõdud. Mõisa mööbel ja sisustus haakub ajaloohõngulise interjööriga ...

Soovijaid on rohkem kui kohti

Teet Lainevee ise on peale anestesioloogitööd olnud pealinnas nii Keskhaigla kui Mustamäe haigla juht, hiljem Kaitseministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja. „Kui Seli Tervisekeskuse juhi koht vabanes, määrati mind siia esialgu direktori ajutiseks kohusetäitjaks, siis hakkas mulle siin meeldima ja kandideerisin ka päris direktoriks," sõnab nüüd juba teist ametiaega pidav Lainevee.

Seli Tervisekeskuses on tööl 23 inimest. Lisaks kontoritöötajatele on taastusraviarst, füsioterapeudid, massöörid, meditsiiniõed, kokad, köögitöötajad, hooldajad ja majandusmehed. „Kaheksakümmend protsenti meie töötajatest on siitsamast või Rapla vallast, vaid mina ja taastusraviarst käime kaugemalt. Töötajad on väga kohusetundlikud oma töös ja suhtlemises ning pälvinud ainult tänusõnu meie patsientidelt," sõnab Lainevee.

Seli Tervisekeskusesse saavad vabadusvõitlejad tulla igalt poolt üle Eesti. „Igal maakonnal on oma organisatsioonid, nende kaudu jõutakse meieni. Eestis on ühtekokku 32 000 inimest, kellel on võimalus ja seadustega kinnitatud õigus siia tulla. Meie teeme oma järgmise aasta taastusravi plaanid juba novembris, kõik organisatsioonid saavad siis teatud arvu kohti, et meile taastusravisse tulla," selgitab direktor. Taastusravi plaani kinnitab kaitseminister. Korraga mahub majja 45 patsienti ning aastas saab oma kahenädalase ravikuuri 23 vahetust ehk umbes 950 inimest. Nendest pooled on vabadusvõitlejad- veteranid, teine pool on nooremat rahvast - kaitseväelased ja ajateenijad ning välismissioonidel vigastatud kaitseväelased ja nende pereliikmed. „Tahtjaid taastusravisse on alati rohkem kui suudame vastu võtta. Erandkorras, kui keegi juhuslikult loobub planeeritavast taastusravist ja kui tekivad vabad kohad, võtame soovijaid ootele. Patsientidele isiklikult on teenus meie juures tasuta," ütleb Lainevee.

Mõõduka arenguga tulevikuvisioon

Otsustamaks, mis saab Seli mõisakompleksist edaspidi, on pädevate spetsialistide komisjon teinud pool aastat tõhusat tööd ja vaaginud kokku viit erinevat arengusuunda. „Sulgemisest kuni suuremõõtmelise taastusravikeskuseni," sõnab direktor. „Mõisakompleks jääb kaitsesüsteemi raviasutuseks. Kuni 2018. aastani on ette nähtud mõõdukas areng. Uudsena lisandub pakutavate teenuste hulka psühholoogiline ravi. Olemasolevaid hooneid parendatakse, kohtade arv suureneb 60ni õuepealse valitsejamaja (vahepealne postkontorihoone - L.E.) parendamise arvelt. Sellest saab majutushoone, milles on planeeritud välja ehitada üksteist kahest tuba."

Selle jutu peale võtab direktor suure paberirulli, kerib selle lahti ja näitab detailplaneeringut. See, mis lubab tulevikus võimalusel praeguse mõõduka arengu puhul käiku lasta nö viienda variandi, on tõeliselt suurejooneline, kuni võimlate ja ujulateni välja. Väike võimla, milles peegelseingi olemas, treeningsaal jõumasinate, velotrenažööride ja hüppepallidega on majas praegugi. „Vesiravi ja -võimlemine on meie patsientidele väga oluline," sõnab Lainevee, „praegu kasutame selleks kaks korda nädalas Valtu ujulat."

Samas on tervisekeskusel endal olemas väike vesiravila, kus on võimalik võtta ürdivanne, käia infrapunasaunas ning tänu moodsatele seadmetele saada muudki ravi. „Aparatuur on meil majas kaasaegne ja leiab täit kasutust," näitab ja selgitab direktor kompleksis ringkäiku tehes, „lisaks vesiravile on meil soolaravi, venitusravi, magnetravi, laserravi, mitut sorti massaaži ja muudki vajalikku. Nagu vaja, on meil olemas taastusravi litsents ja oleme liitunud e-tervise infosüsteemiga."

Vaba aja sisustamiseks on majas korralik raamatukogu, nö mängude tuba, kus võimalus mängida kabet-malet, lauajalgpalli, piljardit ja koroonat ja soovi korral kasutada internetis olekuks wifi-t. Mõisapargis on võimalik mängida tänavakorvpalli.

Osake Rapla vallast

Detailplaneeringu koostamisel tegi tervisekeskus koostööd vallaga ja muinsuskaitseametiga. Viimasel on kogu kompleksile omad nõudmised. Muuhulgas ei ole vanasse mõisahoonesse ratastooliga liikumiseks lubatud ehitada püsivaid kaldteesid. Selleks on tervisekeskusel olemas kergesti teisaldatavad vahendid. Ratastooli trepist üles vinnamiseks on aga hoopis isevärki agregaat, akudel töötav „trepistronija".

Koostöö Rapla vallaga sai Lainevee sõnul hea alguse eelmise vallavanema Aare Heinvee ajal: „Esimese ühistööna puhastasime sodist teeääri. See oli veel varem kui üle-eestilised Teeme Ära! talgud. Seli sillast kuni Hepa bensiinijaamani saime seitsekümmend 200-liitrist prügikotitäit prügi, pluss paarkümmend vana autokummi, wc-potid ja autoplekid, autoklaasid ja veel uskumatult suurel hulgal muud olmeprügi ja seda ainult 2 kilomeetri pikkuselt teelõigult! Minu siinolekuaegne koostöö algas meeldivalt. Oleme vallaga ja Tapa Pioneeripataljoni meestega koos ka Seli silda parandanud."

Hetkel on tervisekeskuse direktori mureks nendeni toov tee. „Seda oleme lappinud meie ja seda on lappinud vald, kuid tee on vana ja kehv. Vajaks üleni uut katet," tunnistab Lainevee. „Teiseks probleemiks on allee sellesama riigitee ääres, mida kunagi puhastasime - seda alleed tahetakse mõningate ametkondade survel maha võtta. Paljudel allee puudel on kurjakuulutavad punased ristid peale märgitud."

Põlispuud mõisapargis on seevastu kaitse all ja neid ei tohi niisama keegi puutuda. Ühtekokku on pargis 702 ühikut puidpõõsaid, mõned peaaegu paarisaja aasta vanused. Lisaks kasvab seal osadel puudel haruldane kopsusamblik - samblik, mis pidavat kasvama vaid ülipuhtas looduses.

Huvitav teada

Tänavu suvel korraldatakse Seli Tervisekeskuses juba viies Mahlasummer. See patenteeritud nimega ettevõtmine on mõeldud seljaajusonga- ja vesipeahaigetele lastele. Kuigi tegemist on MTÜ Kelluke eestvedamisel toimuva üritusega, saavad kohalikud lapsedki sellest osa. Pakutakse kooki, suppi, maasikaid, mahla ja muud. Vahipataljoni mehed näitavad sõjaväetehnikat ning mõisatagusel terrassil toimub kontsert. Vastukaaluks samal ajal toimuvale Õllesummerile propageerib Mahlasummer karsket eluviisi.