Eesti ühe enim saastunud vooluveekogu reostus kaetakse kinni

 (1)
Maardu järve ääres
Foto on illustratiivne.Foto: Andres Putting

Maardu järvest Muuga lahte voolav Kroodi oja on Eesti reostunumaid vooluveekogusid. Praegu valmistatakse ette kava, kuidas ojas ohutustada kunagise fosforiiditehase tekitatud reostust. Samas jätkub oja reostamine ka tänasel päeval.

Kroodi oja keemiline seisund on olnud halb juba aastakümneid – viimastel aastatel pole olukord paranenud, nagu näitavad tehtud uuringud. Halb on nii oja ökoloogiline kui keemiline seisund, selle põhjuseks on reostunud setted ojas, sh nikli ja selle ühendite kõrge kontsentratsioon. 2013. aastal Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt läbi viidud uuringu tulemusel leiti, et Kroodi oja vees ületavad piirväärtusi ohtlikest ainetest naftasaadused, arseen, tsink ja vask.

Oktoobris valmis Kroodi oja jääkreostuse ohutustamise keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruanne. Keskkonnamõjusid hinnanud Kobras ASi keskkonnaekspert Rinaldo Rüütli sõnul on Kroodi oja ainuke vooluveekogu Lääne-Eesti vesikonnas, mille keemiline seisund on halb. „Ida-Eestis on mõned üksikud veel, näiteks Kohtla jõgi,“ ütles ta.

Loe pikemalt Harju Elust.