Eesti ühes kaasaegsemas pesumajas juhivad pesemist arvutid
Tallinna Pesumaja uus ja moodne tootmishoone valmis 2006. aastal Kohilas. Ülesehituselt on pesumaja täishügieeniline, selle sisustus, seadmed, töötajate töö- ja olmetingimused vastavad EL nõuetele. Pesumaja on üks kaasaegseim Eestis ning võrdväärne Skandinaavia omataoliste seas.
Pesu pesemist juhivad arvutid
Tallinna Pesumaja juht Vladimir Sapožnin selgitab, et pesumajas on kaks pesutunnelit: kümne ja neljateistkümne kambriline, kus toimub kogu pesutsükkel alates eel- ja põhipesust ning lõpetades loputamisega. Üks tunneleist pandi üles 2006, teine 2012. aasta lõpus. Veel on trummelpesumasinad, sellised nagu kodus, ainult palju suuremad, mahutades korraga 150-250 kg. Kaasaegset tehnikat juhitakse arvutite teel.
„Veel on keemilise puhastuse masinad, eritekstiilidele eritöötluse jaoks. Oleme üks väheseid barjäärpesumaju Eestis, mis tähendab seda, et must ja puhas pesu teineteisega kokku ei puutu - pesumasinad on paigutatud läbi seina," räägib Sapožnin.
Pesumaja kvaliteeti näitab veel see, et pestakse ka haiglate pesu, kusjuures nö mustas ja puhtas pooles on erinevad õhurõhud - ühel pool tõmme, teisel pool surve, et bakteriaalset režiimi kontrolli all hoida.
Pärast pesu pesemist läheb see kuivatitesse, edasi triikimisse, mille tarvis on kalandermasinad. Väiksemad esemed nagu salvrätikud või padjapüürid pannakse masinasse käsitsi, suuremad linad, tekikotid, laudlinad söödetakse käppade vahele, mis omakorda linad sirgu tõmbavad ja kalander mitte ainult ei triigi, vaid ka voldib. Voltimist on kahte tüüpi: klassikaline ja „prantsuse" tüüpi voltimine. Kõige lõpuks pesu komplekteeritakse klientide kaupa.
Üle 500 000 kilo puhast pesu kuus
Töö käib seitse päeva nädalas. Praegu vaid päevasel ajal ja kahes vahetuses -12 tundi tööl, 2 päeva vaba. „Suvel tegime kuus üle 500 000 kg pesu, praegu 430 000 kg ümber.
Tööd on kogu aeg ja seda tuleb juurde. Laienemisplaanid on olemas. Potentsiaali on aga nii palju, et pesumaja võiks oma jõudlust kahekordistada," kinnitab Sapožnin. Lainemisplaani võtab Spožnin kokku ühe lausega: "Kui me ehitise seinu liigutame, on võimalus panna üles veel sama palju masinaid."
Üle poole pesumaja töötajaist on Kohilast ja Kohila ümbruse valdadest, osa käib tööl Tallinnast. Kokku on pesumaja hingekirjas 110 töötajat, kusjuures pooled neist on mehed. Palk koosneb põhipalgast ja tulemustasust, mis moodustub tehtud tööde normatiivide täitmisest, lisatasu annab ka erinevate töökohtade valdamine ja staažitasu.
Töötingimused on väga head ja kaasaegsed: kuiv, puhas ja valge. Ning ettekujutus pesumajast, kus vanaemad põlled ees ja kummikud jalas vee sees toimetasid, on aegade hämarusse vajunud.
Teenindatavaist puudu ei tule - kliente on Tallinnas, Haapsalus, Pärnus, Tartus, üks klient Daugavpilsis. Et Tallinna Pesumaja kliendiks saada, peab tal vähemalt mõned sajad kilod pesu olema.
Eraldi keemilise puhastuse teenust samuti ei tehta ja mõne püksipaari ega voodilinaga pole mõtet Vetuka tee 7 poole suunda võtta. Selle aasta käibeks prognoosib Vladimir Sapožnin veidi üle 3 miljoni euro.
Sapožnin: „Kutsume tutvuma pesumajaga lahtiste uste päeval 16 novembril kell 11.00-13.00. Kohal on juhtkond ja spetsialistid, küsida saab kõike. Miks sa Tallinnas tööl käid, tule meile - säästad raha, säästad aega!"