Eesti Vabariigi president külastas Saue Gümnaasiumi
Tuleku põhjuseks oli Saue Gümnaasiumi õppurite suurepärane esinemine presidendi keelevõistlusel Sõnaus.
President sedastas, et tal on hea meel näha kõiki, kes oma kollektiivse loominguga välja tulnud. Milleks president korraldas keelevõistluse?
Nimelt hakkas riigipeale tunduma, et meie keel on jäänud unarusse. „Me küll kasutame väga häid sõnu, aga me pole suutnud luua piisavalt eestikeelseid sõnu, mille tähendused puudusid varasematel aastatel. Me hakkame üle võtma võõrsõnu ning see ei ole iseenesest halb, aga eesti keel on laenanud liiga palju sõnu mujalt.“ President tõi välja hulgaliselt laensõnu, mis on tänapäevaks nii juurdunud, et keegi ei pane nende võõrapärasust tähelegi, näiteks „sirp“, saksa keelest on tulnud sõna „kuningas“. President loeb ette 40 sõna — embama, ese, kolp, laup, liibuma, lünk, lüübe, malbe, meenuma, morn, nentima, nõme, nördima, raev, range, reetma, relv, roim, sark, siiras, taunima, tarbima, tõlk, veenma — ja küsib klassilt, mis neid sõnu ühendab. Vastab ise: „Sada aastat tagasi neid sõnu polnud! Need on tuletatud sõnad, mitte laenatud, ning nende loojaks oli saarlane, keelemees Johannes Aavik. Esimeseks võõrkeeleks õpiti tema ajal saksa keelt ning ta tuli järeldusele, et eesti keel ei suuda kõiki kaasaegseid nähtusi kirja panna. Paljud sõnad said kasulikuks kümneid aastaid hiljem. Mõned sõnad olid lihtsalt puudu ning nende nähtuste või tegevuste seletamiseks tuli kasutada väga palju sõnu. Näites nagu „veenma“, mille asemel öeldi „kedagi ära rääkima“. „Kõikides keeltes saab midagi üksipulgi seletada, aga see võib venida pikaks.“
Johannes Aavik uuris põhjalikult murdekeelt, leidis sealt palju sõnu, mis olid unarusse jäänud. Algul kasutati neid sõnu väikestes piirkondades. Aavik tõi need tagasi eesti keelde, uute tähendustega.
„Siis sündis Eesti Vabariik, noor riik, kus oli palju noori, kes olid vaimustatud oma riigist ning kes tahtsid teha asju uut- ja teistmoodi ning kes soovisid lisaks oma riiklusele ka oma keelt ,enda sõnu, et ei oleks vaja kasutada saksakeelseid sõnu. Noored inimesed tahtsid uusi, päris oma sõnu kasutada.“
President Toomas Hendrik Ilvesele sai esitatud ka mõned küsimused, millele president lahkesti vastas:
Milliseid probleeme näete meie kehtivas haridussüsteemis/ mida sooviksite muuta või teisiti korraldada?
Kui vaadata kõrgkooli tasemest allapoole, on Eestis väga head koolid. Näiteks Tallinnas ja selle ümbruses, Tartus samuti. Maal asuvad põhi- ja keskkoolid on alarahastatud, puuduvad korralikud uued õppevahendid. Kuid vaadates teisi edukaid riike, on nii meil kui ka teistes riikides suurimaks probleemiks ebaühtlane haridustase. Nähes viletsat haridust ja kesiseid tingimusi, võib lapsevanematel tekkida soov panna lapsed linna kooli. Suurimaks probleemiks peangi seda, kuidas saavutada ühtne haridussüsteemi kvaliteet ja tase.
Milliseks Teie hindate Eesti õpilaste teadmisi?
Minu arvamus on meie õpilastest päris hea. Uuringutest (nt Pisa test) ilmneb, et Eesti õpilastest on eespool ainult soomlased. Meie õpilastel on head teadmised ning ka mõtlemine on korras. Euroopas olemegi Soome kõrval oma hariduse poolest esirinnas. Mujal maailmas on muidugi kõrge tasemega haridus Hiinas, kuid seal on ka täiesti teistsugune kultuuriruum ja õpitingimused.
Milline oli Teie lemmikõppeaine koolis ning kas Te mäletate oma esimest õpetajat? Öeldakse ju, et esimene õpetaja jääb kõige paremini meelde...
Mäletan oma esimest õpetajat küll, aga lemmikõppeainet on raskem valida, sest veel ülikoolis ei suutnud ma päriselt otsustada, mis meeldib rohkem. Mulle meeldisid väga bioloogia, matemaatika, loodusteadus, filosoofia. Minu poeg oli samas olukorras, õppides reaalaineid, filosoofiat ja välispoliitikat.
Milline on Teie tulevikuvisioon Eestist?
Võrreldes teiste riikidega, mis said 20 aastat tagasi diktatuurivõimust vabaks, on Eesti kõige edukamalt arenenud riik. Eesti on edukas oma hariduse poolest ning meil on soodsad tingimused masust välja tulemiseks. Ma näen, et maailm on muutumas ning ka Euroopa on muutumas. See ennustab Eestile vaid head. Seda ei julgeks öelda paljude Euroopa riikide kohta, kuid Põhja-Euroopal läheb üldjoontes väga hästi.
Kas noorte inimeste väljavool on muret tekitav?
Arvan, et on hea, kui noored saavad õppida välismaal. Meil on neid impulsse vaja. Lisaks toob välismaal õppimine alati head, peaasi, et tullakse tagasi. Tagasi ei tule inimesed, kes tahavad ainult raha teenida ning kellel on ükskõik Eestist, eesti keelest, oma siinsetest sõpradest ning sugulastest. Teisest küljest, madalam elukvaliteet ja sallivus-probleemid on ehk need tegurid, mis samuti segavad paljusid inimesi tagasi tulemast.
Presidenti usutlesid: Inge-Helene Pello, koolilehe peatoimetaja ning Merilin Nurmsalu, õpilasesinduse president
