Täna on Rae küla hingekirjas umbes 700 elanikku, elanikeregistri ja tegelikkuse teatava vastuolu tõttu (eriti linna lähistel), ei tea tegelikku elanike arvu keegi. Rae küla on kiiresti kasvanud - 1974. aastal elas entsüklopeedia järgi Rael vaid 87 inimest.

Rael külaseltsi veel pole, põhjuseks on eeskätt külavanema ajanappus asjaajamiseks. 25 aastat mittetulundusalaga kokkupuutununa tean üsna hästi selle valdkonna muresid ja rõõme ning iga aastaga järjest tüütumaks muutuv asjaajamine - mis sest, et iga aastaga järjest digitaalsem - kuulub kindlalt murede poolele. Samas on mõnel Rae küla väiksemal asumil oma mittetulundusühing või seltsing, mille tegemisi on kindlasti märgata valla projektiaruandluses.

Külal on üks iga-aastaselt toimuv üritus - jaanituli, mida peetakse külaplatsil. Aegajalt on läbi viidud veel üks ja teine üritus, aga mitte traditsiooniliselt. Uute linnalähedaste külade probleemiks traditsioonilise külaelu mõttes - eeldades, et me teame, mis on traditsiooniline külaelu - linnalähedus.

Tallinna kesklinn on umbes 20 minuti autosõidu kaugusel (taksorahagi ei ole kole suur, kui just iga päev ei sõida), suur linna pakub nii tööd kui ka kvaliteetseid lõbustusi. Nii võiks uusi linnalähedasi asumeid võrrelda isegi Mustamäe või Õismäega, ainult selle vahega, et inimestel pole kodus nii palju aega teleri ees lösutada, vaid tuleb ka maja ümber toimetada.

Rae küla elanik ei ole kindlasti mitte keskmine eestlane - juba sellepärast mitte, et siin elab ka venelasi, soomlasi, lätlasi ja küllap teisigi, sest ega meie kandis ju rahvus pole näkku kirjutatud. Samuti - kui silmas pidada kurtmist rahvastiku kiire vananemise pärast - on Rae küla suhteliselt noorte elanikega küla, üldise vananemiseni jääb veel mitukümmend aastat. Küllap see on ka üks asjaolusid, mis külaelu hoogu võiks pärssida - väikeste lastega noortel inimestel on päevad niigi aktiivset tegutsemist täis.