Komisjonis on Harku vallavolikogu liikmetest Sulev Roos, Meelis Härms, Jaanus Härms, Kaido Kruusoja, Priit Kotkas, Allan Kiil, Aadu Kana, vallavalitsust esindavad Erik Sandla ja Andrus Braunbrück ning väljastpoolt vallavalitsust ja volikogu Armin Mutle ning Ekvart Nurme.

Komisjoni esimees on Aadu Kana ja aseesimees Sulev Roos.

Vallavolikogu 26. novembri 2010. aasta otsusega määratleti komisjoni tegevusvaldkonnad ja kinnitati koosseis. Komisjoni istungid on vastavalt kinnitatud reglemendile reeglina üks kord kuus, kuid kui pakilised asjad nõuavad, siis ka tihedamini.

Komisjoni nimi määratleb ka, et põhiline tegevus on vallavalitsuse poolt volikogule esitatud detailplaneeringute algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste eelnõude läbitöötamine ja soovituste esitamine volikogu istungil kaasettekannetena.

Valla üldplaneeringust

Kõige tõsisem ülesanne on hetkel aga Harku valla üldplaneeringuga seotud küsimuste lahendamine.

Täna veel kehtiv valla üldplaneering aastast 1996 on selgelt ajast ja arust ning juba 2002. aastast algatatud uus üldplaneering vajab kiiresti kehtestamist. Tänaseks on uus üldplaneering volikogu poolt vastu võetud, keskkonnaameti poolt koos KSH-ga kooskõlastatud ja nüüd saadetakse see maavanemale lahkhelide lahendamiseks. Loodame, et sel sügisel on aeg käes, mil üldplaneering kehtestatud saab.

Harku valla uus arengukava ja tegevuskava lähevad veebruari volikogu istungile esimesele lugemisele.

Paljud meie komisjoni liikmed osalesid arengukava erinevates töörühmades ja lõpparutelul juhtrühmas. Veebruari komisjoni koosolekul anname sellele lõpliku hinnangu, mis on volikogu jaoks soovituslik.

Märkimist väärib, et arengukava on koostatud kandipõhisena ja annab tasakaalustatud arengusuunad igale kandile, piirkonnale, asumile – ükskõik, kuidas seda nimetada.

Arengukavas on arvesse võetud lisaks valla registrisse kantud elanikele mobiilse positsioneerimise uuringu tulemusel selgunud tegelik elanike arv, mis on 20 % võrra suurem. Sellest johtuvalt võtab arengukava arvesse tegeliku vajaduse sotsiaalse ja tehnilise taristu järgi. Tänaseks on vallavalitsus kaardistanud kõik algatatud, vastu võetud ja kehtestatud detailplaneeringud, et selgitada välja nendega antud ehitusõigused ja võimalikud arengusuunad.

Sellest lähtuvalt on hea arvestada taristu vajadusi ja ka liiklusprobleeme kandipõhiselt.

Tabasalu keskusest

Eraldi probleemiks on Tabasalu aleviku keskuse areng, mille aluseks on valminud arhitektuurikonkursi võidutöö ja valla spetsialistide poolt välja töötatud detailplaneeringu eskiislahendus. Tänaseks on sellel alal algatatud juba 4 detailplaneeringut ja eraldi tuleb hinnata äri- ja teenusevajadust ning siit tulenevat ehitusvajadust – arhitektuurikonkurss toimus majandusliku tõusu ja ehitusbuumi ajal.

Vaatamata žürii (kus oli Arhitektide Liidu 5 esindajat koos Soome arhitektiga) seisukohale on tänase Eesti majandusseis ja arusaamad muutunud.

Kui arvestada , et Tabasalu Rimi ja Säästumarketi vahele tuleb tulevikus teenindus- või mõni muu maja, siis on õhus küsimus, millest tegelikult on täna Tabasalus kui Harku valla keskuses puudu? Mis tuleb Klooga maantee äärde ja vallamaja ette? Ettevõtlus, kuid milline?

Eelmise volikogu koosseisu analoogse komisjoni nimi oli ehitus- ja kommunaalkomisjon. Ka tänase komisjoni tegevusvaldkondadeks on muu hulgas joogivee ja kanalisatsiooni küsimused.

On kuulda arvamusi, et Harku valla põhjavee varu on ammendumas ja kui Tabasalu ja selle lähipiirkond ei ühine Tallinna Veega, siis on plaanitud elamuarengud vaja seisatada.

Uurides vee erikasutuslubade määra, tänast tarbimist, Tallegi uut tehnoloogiat jne, siis nii hull see seis veel ei ole. Ka see küsimus tuleb arutamisele järgmise komisjoni koosolekul.

Vallavalitsus alustas ja komisjon jätkab valla ehitusmääruse kaasajastamist seoses seaduste muudatustega ja selgema regulatsiooniga ehitusõiguse taotlemise protsessis.