“Ei tea, kas mõni koht maakeral on parem kui teine?”
Neeme küla piirab meri kolmest küljest. “Meil on ainulaadne võimalus käia ujumas tuule suuna järgi. Siin kasvab männimets ning pole ühtki tööstusharu, mis õhku saastaks – Neeme on ilus, üleasustamata. Majad on ehitatud hajali metsavahele,” jutustab Neeme rahvamaja kultuurijuht Maria-Marika Kurvet ja lisab, et isegi rahvamaja, mis ehitati 1936. aastal, on omapärase auraga –loomeinimesed tunnevad, et saavad siin energiat juurde.
“Oli üks tore juhus, kui meie rahvamaja saalis filmiti reklaami ja üks osatäitja keeldus saalist lahkumast, sest inspiratsioon tuli peale ja ta muudkui kirjutas,” vestab Kurvet ja muheleb: “Ei tea, kas on nii, et mõni koht maakeral on parem kui teine.”
Kartul kala vastu
Esimesed kirjalikud allikad, kus tehakse juttu Neeme külast, pärinevad aastast 1560. “Neeme küla oli vanasti kaluriküla, kust veeti ka salapiiritust,” jutustab Kurvet. “Merelt tulnud kalur jagas kalad kolme kasti: paksemad kalad läksid enda kasti, keskmised oma sõpradele ja kõige väiksemad müügiks.” Kuna kala oli vetes tohutult palju, kuid maapind põlluharimiseks liiga kruusane ja liivane, siis vahetati kala kartulite ja teravilja vastu. “Põhiline müügiartikkel oli suitsulest. Kala suitsutatakse siin tänaseni ja kohalikke kalamehi on ka, aga kala vetes on vähe,” sõnab Kurvet.