Elanike arv vallas väheneb iga aastaga: Kas on veel rohtu, mis avitab?
See arv pidi koostajate arvates olema kindel „nagu aamen kirikus". Ometi läks teisiti. Elanike arv vallas vähenes iga aastaga ning erilise hoo sai see rahvastikuregistri andmetel käesoleval aastal.
Kui veel 2009. aasta alguses ületas elanike arv vallas 11 000, siis selle aasta mais tuli tõdeda, et esmakordselt peale suurvalla moodustamist elab vallas ametlikel andmetel inimesi alla 10 000 piiri - täpsemalt 9 991. Esimese poolaasta lõpuks jäi meid veel 30 võrra vähemaks. Kõrvalepõikena võib lisada, et vähemalt 10 000 elaniku olemasolu seadis näiteks siseministeerium piiriks gümnaasiumihoonete renoveerimiseks vahendite taotlemisel. Miks Türi valla vastav taotlus (nagu kahjuks viimasel ajal mitmed teisedki) rahuldamata jäi, see on siiski hoopis teise jutu teema.
Valla elanike arvu vähenemisel on laias laastus kaks põhjust: hoogustuv väljaränne ja negatiivne loomulik iive. Esimesel juhul võib põhjuseks tuua küll Tallinna tasuta ühistranspordi või kodualuse maa maksust vabastamise või suurtes keskustes masujärgselt kiiremini paranevad võimalused tasuva töökoha leidmiseks, kuid tõe huvides tuleb siiski öelda, et tegelikult elas Türi vallas inimesi oluliselt alla 10 000 juba mitu aastat tagasi, mida kinnitasid ka rahvaloenduse andmed. On muret tekitav, et vallast lahkujateks on põhiliselt noored inimesed vanuses kuni 40 aastat ehk need, kes veel kümnete aastate jooksul oleksid maksumaksjatena pidanud olema valla rahakoti põhilised täitjad. Väidetavalt on nende osakaal lahkujatest ligi 80% ning eeldatavalt on peamiseks põhjuseks ikka tasuva töökoha otsingud. Kuid näiteid saab tuua ka hästi makstud töökohtadelt lahkumiste kohta. Kokku on vallast selle aasta kuue kuuga lahkunuid ligi 250. Muidugi on lahkujate kõrval ka siia elama saabujaid, kuid nende arv on kahjuks oluliselt väiksem.
Noorte inimeste lahkumisest tuleb ilmselt vähemalt osaliselt otsida ka viimastel aastatel süveneva negatiivse loomuliku iibe (sündide ja surmade vahe) põhjuseid. Kui veel 2010. aastal sündis vallas 113 last, siis 2011. aastal oli see arv 90 ja 2012. aastal 88. Eriti hulluks aga kipub olukord kujunema käesoleval aastal, sest esimesel poolaastal registreeriti kokku vaid 30 sündi, sh aprillis vaid 1(!) sünd. Samas kuus lahkus aga meie seast jäädavalt 15 vallakodanikku. Õnneks ei ole teised kuud olnud sedavõrd drastilised, kuid sündide-surmade vahe on siiski olnud negatiivne kõigis kuudes. Paranemist ei ole kahjuks eriti loota ka pikemas perspektiivis, sest varsti jõuab kätte aeg, mil sünnituseas naiste arv vallas hakkab 90-ndate aastate madala sündimuse tõttu oluliselt vähenema. Nii tulebki siis vist nõustuda ühe teeneka õpetaja kurva irooniaga lausutuga - varsti ei pea me enam muretsema õpperuumide kitsikuse üle Türi põhikoolis.
Muidugi võime me ennast rahustada teadmisega, et samad tendentsid valitsevad kogu Järvamaal ning mujalgi Eestis ja midagi ei ole võimalik ette võtta. Aga kas see on ikka nii?
Kindlasti ei hakka ma väitma, et viimase aja madala sündivuse või noorte inimeste vallast lahkumise otsesteks põhjusteks on tänase volikogu enamuse poolt lasteaia kohamaksu tõstmine maakonna kõrgeimale tasemale või hea õppija toetuse kaotamine või gümnaasiumiõpilaste koolilõuna sümboolse osa kinnimaksmise lõpetamine. Küll aga julgen arvata, et info ülaltoodud ja teiste sarnaste valla eelarve tulude tõstmise „abinõude" rakendamise kohta võib saada kaalukeeleks noortele peredele elukoha valikul.
Teeb väga murelikuks, et oleme seni kõigest ülaltoodust mööda vaadanud, ei ole tahtnud sellest rääkida ega püüdnud mõelda, millised võiksid olla võimalused negatiivsete ilmingute peatamiseks või vähemalt nende mõju vähendamiseks. Ehk tuleks veel sellel volikogu koosseisul arutada eriti tähtsa küsimusena demograafilist olukorda vallas ning eelarvest tulenevaid realistlikke võimalusi selle muutmiseks. Ehk on ühiselt siiski võimalik leida rohtu, mis veel avitab, sest paar ekskursiooni valla ettevõtjatele ei loo juurde uusi töökohti ning keskendumine haridusasutuste õpikeskkonna kaasajastamise ning uute õppevahendite muretsemise asemel raudteemuuseumi rajamisele ei muuda valda noorte perede jaoks atraktiivsemaks.
