ELKS Alutaguse osakond käis suvel Läänemaal ja Alutagusel

Tuul ja vihm kuulutavad sügise saabumist ja see soovitab tagasi vaadata möödunud suvele. Seda tegi ka ELKS Alutaguse osakond.

Juuli lõpus toimus Lääne-Eesti Kullamaal ülevabariigiline kokkutulek, millest ka meie osa võtsime. Kokkutuleku selle aasta teemad olid ülemaailmne metsa-aasta, pärandkultuur Eesti metsades ning metsade säästev majandamine.

Avasõna ja tervituse kokku­tulekul ütles seltsi auesimees Ar­nold Rüütel, kelle ettekande järgi on Eestis metsaga kaetud 53% pindalast ja iga viieteistkümnes elanik on seotud metsaga. Mets on meie elu ja rikkus olnud juba iidsest ajast kuni tänapäevani.

Kullamaa vallavanem rääkis selle piirkonna looduskaitse prob­leemidest, KKA asekantsler Andres Tali­järv ÜRO metsa-aasta kulgemisest Eestis, Kalev Tihkan jahindusseaduse muutmise vajadusest jne. Huvitav oli kuulata Lembit Tarangit, kes tutvustas Kullamaa kirikut ja surnuaeda, kuhu on maetud ka Rudolf To­bias ja veel terve rida kuulsaid tegelasi.

Õhtul lahkasid keskkonnaprobleeme EL-is Kristiina Ojuland ja Andres Talijärv. Kuulasime kontserti kohalikult kultuu­rimajalt, vaatasime Haapsalu Kojateatri näidendit ja tantsisime puhkpillimuusika saatel.

Teisel päeval toimus ekskur­sioon Kullamaa ümbruses

24. augustil sõitsid looduskaitse seltsi liikmed Anne Nurgamaa juhendamisel mööda Alutaguse metsi. Ei, mitte seeni-marju otsimas, vaid suurimaid kivimü­rakaid ja jämedaid puid oma silmaga kaemas.

Esimene peatus oli Katmani tammede all. Sääl on neid kaitsealuseid mürakaid koguni 38. Neist kõige jämedam on Taga-Roostoja tamm, mille ümbermõõduks on mõõdetud koguni 611 cm ja kõrguseks 27 m, kuid oksad ulatusid tal küll kuni 20-30 meetrini. Kahjuks on see tamm pidanud tormituultele alla vanduma ja hiljuti on üks tema jämedatest harudest maha mur­dunud..

Ühe suure tamme alt olevat kunagi leitud üle 6 kg hõbedat sisaldanud aare, mis on üks eesti suurimatest hõbetaalrite leiust üldse.

Järgmisena sõitsime Letermale, kus imetlesime võimsat künnapuud, mis on samuti looduskaitse all. Huvitav, et selle künnapuuga oli peaaegu kokku kasvanud jäme pärn, nii et raske on selgeks teha, kus lõpeb üks ja algab teine. Varem oli selle puu all õõnsus, kus oma lapsepõlves armastas mängida üks hilisemaid Eesti tuntumaid folkloriste Mall Hiiemäe.

Järgnes võimsate rändrahnude otsimi­ne. Küll see kvaternaari mandrijää oli ikka võimas, kandes kohalt suuri rändrahne nii kauge maa taha! Anne juhendamisel leid­simegi ühe sellise üles Letermalt - suure võimsa rändrahnu, mida metsamehed olid avastanud.

15,2 m ümbermõõduga Ürglooduse objektiks kantud Mangumetsa kivi andis aga otsida, sest metsaraie on seal loodust palju muutnud.

Mäetaguse vallseljakul uurisime esi­mesest aastatuhandest pärit väikeselohulist kultusekivi. Arvatakse, et nende lohukeste tegemine on seotud viljakusemaagiaga. Kü­lastasime ka Mäetaguse Rosenite kabelit ja selle juures asuvat paruni vana surnuaeda.

Seega - Alutaguse metsade rüpes on palju objekte, mis jutustavad meile kaugest minevikust. Kahju, et nad ei saa meiega rääkida inimeste keeles!

Tagasiteel peatusime ka Koltsina surnu­aia juures, kuhu on maetud ka Mäetaguse mõisas olnud laatsaretis tähnilisse tüüfuses­se (soetõppe) surnud valgekaartlased.

Selle päeva kõige ilusam külaskäik oli Endla ja Kalju Tarumi koju. Need imelised loodust armastavad, töökad inimesed on oskuslikult kasutanud oma kodu kaunista­miseks mitmesuguseid looduses esinevaid puu- ja kivivorme, mida on kunstiliselt vei­di täiustanud. Nii istus metsas vallseljaku veerel jänes - just nagu päris. Koduõues naeratas vastu karu. Omapärast väravat avades läksime nagu muinasjutumaale. Pererahva terane silm ja töökas käsi on rajanud Iisakusse erilise ilusa kodu, mis on eeskujuks meile paljudele. Sellest külaskäi­gust saime kaasa palju toredaid emotsioone, mida veel kaua meenutada. Aitäh, Kalju ja Endla selle eest! Seltsi liikmed on tänulikud ka Annele, kes meie tegevust südamega organiseerib.

Looduskaitsesuve lõpetasime Tarumite õuel „Suvesaanis" kiikudes.