1980ndatel aastatel keskenduti peamiselt informatsioonikogumisele ja ruumide otsimisele siis veel ei mõeldud. Vajadus ruumide järele tõusis päevakorrale aga 1990ndate keskel, kui tekkis võimalus osta tagasi taasiseseisvumise ajal Eestist väljaviidud haruldasemaid masinaid. Pikka aega kaaluti võimalust rajada muuseum Tallinna teletorni juures asunud Kalevi motoklubi ruumidesse ja seejärel Tallinnasse Nõmme linnaossa. Paraku aga kummastki plaanist asja ei saanud. Ellamaa elektrijaama hooneni jõuti juhuslikult 2007. aastal. Pika kaalumise järel otsustati, et ruumi on piisavalt ning asukoht on perspektiivikas. Lisaks jättis pisike Turba alevik muuseumi rajajatele väga meeldiva esmamulje ja kohtumine vallavanema, vallavalituse ning –volikoguga kinnitas ka kohaliku võimu poolehoidu muuseumi rajamise mõttele.

Muuseumi ehitus tõi endaga kaasa mitmesuguseid takistusi ja peeti loobumisplaanigi, kuid 2012. aastal tundus tulevik lõpuks lootusrikas ja ehitustööd said alata. Nüüd on ehitustöödega jõutud lõpusirgele– järgmisel aastal saab vanast elektrijaama hoonest „tark maja“, mis toimib kaasaegsete ja ökonoomsete lahenduste abil ning maakütte ja päikesepatareide kasutamine peaks küttekulud mõne aastaga nullini vähendama. Muuseumi käsutuses saab olema peaaegu 6000 ruutmeetrit pinda ning eksponaate on kokku ligi paarkümmend tuhat. Suure osa ajaloolistest esemetest moodustavad fotod, negatiivid, diplomid ja mitmesugused auhinnad. Autosid ja mootorrattaid on muuseumil 145 ja koos partnerite eksponaatidega võib peatselt avatavas muuseumis näha umbkaudu 220-230 masinat. Põhiosa neist on nõukogudeaegsed võidusõidumasinad. See muudab muuseumi ainulaadseks mitte ainult Eestis vaid kogu maailmas.

Külastaja saab peagi tutvuda Eestis toodetud Estonia vormelautode seeria põhimudelitega ning samuti Eestis valmistatud Vihuri ja Terase tehaste mootorratastega. Hulgaliselt on muuseumil erinevates Nõukogude Liidu piirkondades valmistatud võidusõidumasinaid. Nende hulgas väärib esile toomist B-grupi ralliauto Lada VFTS, mille taolisi on maailmas säilinud kokku vaid 5 autot. Mainimist väärivad ka Moskva lähedal Serpuhovi linnas toodetud ringraja mootorrattad, millega meie mootorsportlased Endel Kiisa ja Feliks Lepik omal ajal MMidel maailmakuulsate rallisportlastega võidu sõitsid. Ainulaadne on samuti GAZ-51, mida võib vabalt veokite „WRC-autoks“ pidada. Selline masin suudab arendada kiirust 160 kilomeetrini tunnis ning nullist sajani kiirendab vaid 10 sekundiga. Nii võimsaid masinaid tänapäeva veoautospordis enam ei kasutata. Tallinna tehnikakõrgkooli tudengite käe all on aga hetkel taastamisel Venemaal valmistatud B-rühma ralliauto Zaporožets Tauria, mida kunagi toodeti vaid kolm eksemplari. Tänaseks on neist säilinud kõigest kaks masinat ning üks neist lisandubki pärast taastamistööde lõppu mootorispordi muuseumi eksponaatide hulka.

Võidusõidumasinate kõrval pannakse välja ka mõned tänavasõiduautod. Nii näiteks saab külastaja võimaluse võrrelda omavahel rallisõiduksehitatud Ladat ja tänavasõidu Ladat. Vanim tehnikaeksponaat saab olema Eestis valmistatud Saar & Ko võidusõidumootorratas aastast 1937.Mitmesuguseid masinaid võib lisanduda ka Soomest, kus hetkel puudub korralik mootorispordimuuseum. Elektritootmist jääb meenutama vanaaegne elektrigeneraatori korpus ning osa elektrijaamas paiknenud Eleringi seadmetest. Lisaks tuuakse külastajate ette ülevaade hoone projekteerinud arhitekti Aleksander Vladovski eluloost ja loomingust ning Ellamaa elektrijaama hoone ajaloost.