Mida siis Johanna keskuses üldse tehakse? Inimesed tulevad kohale ühingu invabussiga, valla poolt ühingu kasutada antud elektriautoga ja liinibussiga. Hommikud algavad tervituskohviga, mille juures saavad kõik rääkida oma muredest ja rõõmudest ning arutletakse aktuaalsetel teemadel ja pannakse paika ülesandeid. Kui tassid pestud, asuvad paar noort koos juhendajaga õppeköögis lõunasööki valmistama. Teised aga alustavad päeva teiste tegevustega, millel on erinevatel päevadel erinevad juhendajad.

Tegevusteks on: söögitegemine, nõudepesemine, aiapidamine, territooriumi korrastamine, käsitöö (keraamika, siidisallide tegemine, õmblemine, viltimine, pärlite tegemine jpm), füsioteraapia, muusikapäev ja üldõpe: ostude tegemine, eelarve tegemine, raha kasutamine, kirjutamine, lugemine, eneseväljendamine, lihtsustatud inglise keele õppimine ja näidendi õppimine jaanideks ja jõuludeks, kaheks suuremaks peoks. Keskusest tellitakse meeneid, ostetakse erilisi asju ja kingitusi ning keskus viib ise omatehtud esemeid kingitusteks, et tutvustada seeläbi tegevuste väljundeid.

Johanna keskusel on olemas ka võimekas kaader. Ühing pakub tööd 12 oma ala spetsialistile ja entusiastile: eri valdkondade tegevusjuhendajatele (osalise tööajaga), hooldaja-perenaisele, invabussijuhile, raamatupidajale ja juhatajale.

Ühing on kirjutanud EAS-le mitmeid projekte kogu keskuse järk-järguliseks rekonstrueerimiseks (katus, aknad, toetatud elamisega korterid). Arvatavasti on seda plaani peetud maavalitsuse komisjonis liiga utoopiliseks, sest heakskiitu pole seni EASile esitatud taotlused saanud. Ometigi ei saa maja rekonstrueerimine lihtsalt seisma jääda. Kuidas aidata kaasa maja lõplikule valmimisele? Sellega seoses saaks korda veel üks paigake meie armsas koduvallas.