Elu käibki maal: Inimeseta ei ole mitte midagi
Meie õppepäev algas Mahtra Talurahvamuuseumis giidi juhatusel. Peavarahoidja Rait Talvoja tutvustas maja ajalugu, mis on muuseumina töötanud juba 43 aastat. Nägime eksponaate põhiliselt 19. sajandist. Põhitähelepanu oli karja- ja veisekasvatusel. Saime teada, et eesti rahvas oli pastlarahvas ja pastlaid tehti põhiliselt veisenahast. Kiirülevaate saime Mahtra sõjast, mille järel külastasime Atla-Eeru kõrtsimaja, mis on teadaolevalt ainus talupojakõrts Eestis. Rehetares nägime vahvat lehmaketti, mis pidi kõigi külastajate huviobjekt olema. Sellelt lehmalt sai „piima" lüpsta.
Meie teekond jätkus Juurust Kohilasse. Meid saatev giid Anne tutvustas kohalikke kirikuid. Neid on Raplamaal tõesti palju. Lugesin kokku, sain 98. (Särg, A. Raplamaa mõisad ja mõisnikud. 2007) Kõik hooned pole kaugeltki korras, aga vähemalt teada on nende ajalugu.
Põhjalikumalt tutvusime Tohisoo mõisa kui koolituskeskusega. Selles hoones on laste muusikakool 90 õpilasega, kunstikool keraamikaklassi ja täisvarustuses metalliklassiga. Veel töötab siin täiskasvanute koolituskeskus, kus on kursused käsitöömeistritele, täiskohaga õmblusklass ja keraamikaosakond. Koolituskeskus on valla allasutus, kõik siin toimuv finantseeritakse valla eelarvest.
Peale lõunasööki külastasime Kohila raamatukogu, mis avati uues majas mais 2010. Maja ise oli varem mõisa abihoonena kasutusel. Huvitav oli siin välja antud raamat „Kodukandi aabits", mida saime meiegi mõned raamatud kaasa.
Kohila vallas ei ole kultuuri ega rahvamaja Ta asub Tallinnast kõigest 44 km kaugusel. Sõitsime läbi Kehtna valla, kus Eidaperes on kulturikeskus, Leles rahvamaja ja Vedul seltsimaja.
Põhiline kultuuritegevus toimubki põhiliselt Raplas. Külastasime Rapla keskraamatukogu, kus anti meile ülevaade terve maakonna eluolust üldse. Maavalitsuse rahvakultuuri spetsialist Anne Ummalas ja keskkogu rahvas kutsus meid vestlusringi. Ega siingi midagi teisiti pole kui meil. Noored lähevad ära linna või välismaale ja maa tühjeneb, seetõttu suletakse koole ja koondatakse raamatukogusid-kultuuriasutusi. Raplas on väga aktiivne rahvatants. 32 tantsuõpetajat juhendab 52 tantsurühma ja 17 seeniortantsurühma. 32 dirigenti tegeleb 56 kooriga, neist täiskasvanute omi on 26.
Rapla Keskraamatukogus saime teada, et neil on nn raamatukogude reform läbi viidud, isegi 3 raamatukogu on suletud. Kokku on 26 raamatukogu + 6 haruraamatukogu 6700 elaniku teenindamiseks. Umbes 40% elanikkonnast külastab maakonnas raamatukogu.
Väga huvitav oli raamatukogu ees olev Andrus Ehini pinkide komplekt. Seda kohta kasutatakse väga tihti ürituste läbiviimiseks, luuletuste lugemised kord kuus.
Rapla Kultuurikeskuse ja huvikooli tutvustasid meile Age Rebel ning Rapla Laulustuudio õpetaja ja dirigent Thea Paluoja. Laulustuudios laulab üle 100 lapse mudilaskoori eelkooris, mudilaskooris, lastekooris ja neidude kooris.
Põikasime korraks läbi Raimond Valgre toast ja rahvatantsuõpetaja Linda Rausi toast.
Teise päeva hommikul sõitsime Järvakanti, kus külastasime kõigepealt uhket Järvakandi Kultuurihalli. Maja on töötanud 5 aastat peale põhjalikku renoveerimist juhataja Tiia Hansari käe all. Siin vallas on supermajad tegevuste läbiviimiseks. Läheduses oli uhke noortekeskus.
Järvakandi Klaasimuuseum on valla muuseum ja tegutseb 2002. aastast. Museumis oli põhjalik tutvustus klaasi tootmisest, sortidest ja tegijatest. Meile näidati, kuidas töötab klaasipuhuja. Ise saime osta kauneid klaasmeeneid ka kaasa.
Järgmine peatus oli Haimre Rahvamajas, kus kohtusime Raplamaa kauaaegse kultuuritöötaja Eha Kaljusaarega. Ta on kokku kogunud materjalid kohaliku kultuurielu inimeste ja tegemiste kohta. Haimres on teenindada 16 hajaliasetsevat küla, kokku 700 elanikuga.
Märjamaa oli meie sõidu viimane peatuskoht. Kõigepealt Märjamaa Rahvamaja, kus oli 3 suurt saali taidlejatele, kinosaalis 111 kohta. Kino näidatakse 3 korda nädalas 3 seanssi päevas.Kinomehhaanik on siin töötanud juba 42 aastat. Maakonnas on see ainuke korras kinosaal. Peale selle on majas veel käsitööringid, õppeklassid. Naised hakkasid ise lõõtspille valmistama.
Moto seinalt: Me pole kunagi liiga vanad, et jääda hingelt nooreks.
Viimane külastuskoht oli Märjamaa raamatukogu. Siin vallas on toimunud reform, kus ühendati kõik väikesed raamatukogud keskraamatukogu juurde ja vähendati koosseise. Nii olevat vähem dubleerimist harukogude vahel. Aga tellitud raamatu lugejani jõudmine võttis kohe kaks nädalat aega!
Imekiiresti möödusid need kaks päeva. On millele mõelda ja mida eeskujuks võtta.
Meie vallast osalesid reisil kõik kolm raamatukogutöötajat. Meie reisi toetasid kohalikud omavalitsused ja Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.
Aitäh kõigile vaevanägijatele ja järgmiste põnevate reisideni.
