Eluasemekuludest: Kui soojapidavad on meie majad?
Veebruarikuu küttearved saavad tõenäoliselt olema kõigi aegade suurimad. Nad oleksid veelgi suuremad kui Konkurentsiamet oleks sügiskuudel Elamumajanduse uue hinnataotluse rahuldanud. Põhjus, miks ei ole siiani uut hinda, pole mitte niivõrd selles, et palju küsiti vaid korduvas täiendavate andmete küsimises ja taotluse vormistamises. Põlevkiviõli müüjatele ollakse tavaliselt võlgu, sest ka korteriühistud ei kiirusta arvete tasumisega. Õlitootja on kütteperioodil juba kaks korda õli hinda tõstnud. Põhjendatakse seda, nagu ka maagaasi puhul, toornafta hinna tõusuga maailmaturul. Millest see viimane sõltub, see jääb tavakodanikule kindlasti mõistatuseks, kindlasti ei sõltu see aga tootmiskuludest. Viimasel paaril aastakümnel oli toornafta odavaim 1999. a alguses - ligikaudu 20 dollarit barrel, 2008 aasta alguses lähenes hind 140 dollarile barrel ja sama aasta lõpuks langes 50 dollarile barrel. 2011 aastal jõudis hind jälle 120 dollari piirkonda ja siis hakkas veidi langema. Kuidas see toornafta hind põlevkivi õli hinda mõjutab kui põlevkivi hind on Konkurentsiameti kontrolli all ja õli sisaldus põlevkivis ka muutumatu? Ega ei mõjutagi, viisakalt öeldakse, et õli hind „jälgib" toornafta hinda. Iga kaupmees tahab oma kauba eest võimalikult kõrget hinda saada. Kuna igale hinnale lisandub veel käibemaks, õli hinnale ka aktsiis, siis on see lisaraha ka riigieelarvesse. Kui meie palganumbrid ka vähesel määral neid kõikumisi arvestaksid, siis võiks olukorraga leppida. Eesti keskmine netopalk moodustas Euroliidu keskmisest 2010 aastal aga vaevalt kolmandiku, sellele lisaks veel suured erinevused riigi sees. Lohutada saame end nüüd sellega, et suurem osa Euroopast on elanud võlgu ja nüüd seisab ka nendel palkade kärpimine ees. See toob tõenäoliselt kaasa majanduslanguse ja pole loota, et meie palgad siis tõusma hakkavad.
Millega peaksime kütma?
Võib-olla on meie küttemajandus valesti korraldatud, või majad ei pea sooja? Seda arutati Tallinnas koduomanike kongressil 15. jaanuaril 2012. Ilmad olid siis veel jaanuari kohta soojad ja ka sõnavõtud rahulikumad. Palju arve esitas oma sõnavõtus Konkurentsiameti peadirektor hr Märt Ots, arvud olid 2010. aasta kohta. Kaugküttega saavad oma toasooja 70% eestimaalastest. Kõige levinum kütus kaugküttes oli maagaas 41,9%. Teatavasti Eestis maagaasi leiukohti pole siiani avastatud, seega sõltume tugevasti idanaabrist. Külmade ilmadega oli Euroopas maagaasist puudus, järgmisel aasta lubati koguseid suurendada kuid ka hinda tõsta. Kütustest teisel kohal 28,2% oli puit mitmesugusel kujul küll hakkena, pelletina või tavalise halupuiduna. Kütustest järgnesid põlevkivi 10,1%, põlevkivigaas 6,0%, põlevkiviõli 5,8 %, turvas 4,4 %, kerge kütteõli 2,9%. Vähesel määral alla 1% kasutati veel masuuti, kivisütt ja elektrit. Kõige odavamad olid soojahinnad põlevkiviga kütmisel Narvas, Sillamäel ja Kohtla- Järvel, kõige kallimad õli ja gaasiga kütmisel. Iisaku valla metsarohkust ja kütuste hindu silmas pidades kütame täna ilmselt vale kütusega. Samas tuleb aga lisada, et ka puidu hind „jälgib" neid teiste kütuste hindasid. Iisaku Elamumajandus otsib praegu võimalusi hakkepuidu katla hankimiseks, kust selleks raha saada pole veel selge. Teist katel on vaja ka seepärast, et meil pole vajaliku võimsusega reservkatelt ja teine katel annaks meile mingi valikuvõimaluse millega kütta..
Kui soojapidavad on meie majad?
Iisaku kaugküttega korrusmajad on ehitatud aegadel, kui meie metsakülad tühjenesid, inimesed asusid linnadesse ja asulatesse, lisaks veel suur sisseränne. Kõikjal oli suur korteripuudus olgugi , et ehitati palju. Kuna kütuste hinnad olid kordades odavamad, siis suurte ehitusmahtude juures hoonete soojapidavusele ei pööratud tähelepanu. Seda sugugi mitte rumalusest vaid nii oli odavam ja raha pole kunagi ülearu olnud. Nüüd on vaja elamuid soojustada. Mõnel juhul arvatakse , et odavam on, tulevikku silmas pidades , hoone lammutada ja uus ehitada. Millised on meie hoonete kõige nõrgemad küljed? Arvatakse, et keskmiselt on soojapidavus ühtlaselt vilets. Veerand soojusenergiast kaob akende kaudu, teine veerand väliseinte kaudu, kolmas veerand ventilatsiooniga ja ülejäänud viimane veerand katuslagede, välisuste , keldrilagede ja keldrites asuvate soojatorustike kaudu. Akende vahetamisega on juba tõsiselt tegeletud. Pakettaken ei muuda soojakadu küll olematuks, vähendab seda aga ligikaudu poole võrra. Olematuks muudab pakettaken aga aknapragude kaudu toimunud ventilatsiooni. Kuna inimeste sisse- ja väljahingatav õhk on erineva koostisega, siis halb ventilatsioon võib aja jooksul tervisehäireid esile kutsuda. Ventilatsiooni kaudu tekkivate soojuskadudega võitlemine on keeruline ja kulukas. Hoonesse tulevat õhku on vaja soojendada hoonest väljuva õhu soojusega. Välissente soojustamine annab kõige suuremat kasu väikese mahuga elamutes kus põrandapinna ruutmeetri kohta tulev välispind on suur. Iisaku alevikus soojustati elamu aadressil Tartu mnt 60, mis on väike maja võrreldes näiteks Hanseni 9 majaga. Kui võrrelda soojakulusid 2010. ja 2011. detsembrikuus, siis keskmiselt moodustas eelmise detsembri soojakulu 2010 aasta soojakulust 66 %. Tartu mnt 60 majal oli see aga 49 % ja lisaks sellele ka toad soojemad. Lasteaia hoonel, kus välisseinad samuti soojustati, oli soojakulu 2010 aasta detsembriga võrreldes 52 %. Neid arve silmas pidades peaks esmajärjekorras oma elamu soojustama Kasevälja 3 elanikud, kus soojakulu põrandapinna ruutmeetrile on 2 korda kõrgem keskmisest , maja on väike ja välisseinad eriti halva soojapidavusega.
Küttesüsteemide reguleerimisest ja tasakaalustamisest
Kui küttesüsteem pole tasakaalus , siis osa korterites on temperatuur liiga kõrge, keegi hoiab külmaga isegi akent lahti, mõnes teises korteris on vaja aga elektriradiaatorist lisasoojust saada. Kõigis korterites peaks temperatuur olema optimaalne. On väidetud, et temperatuuri tõstmine korteris ühe kraadi võrra suurendab, kõiki kadusid arvestades, katlamaja kütuse kulu kuni 6 %. Küttesüsteemi tasakaalustamisega tegelemine vajab asjatundjaid ja sageli ka suuri torustike ümberehitamisi. Tasakaalu puudumise põhjuseks võib olla ka see, et mõned korteriomanikud on omal algatusel mõningaid ümberehitusi teinud. Ehitada võib näiteks põrandakütteid või vee soojendajaid küttesüsteemi veest võetava soojuse arvel. Küttesüsteemi tasakaalu puudumine suurendab oluliselt terve hoone soojakulu.
Lõpetuseks soovin kõigile edu toodud probleemidega tegelemisel, Elamumajandusel sooja tootmisel ja korteriühistutel elamute soojustamisel.
