Aasmäe nägi Elva jaoks üht tulevikuvõimalust lõunapoolsete maade hingamisraskustega elanike kliimaturismis, kuna siinne hapnikurikas õhk on sealsete kopsuhaigete jaoks kergemini hingatav.

Elvas elav psühholoogiaprofessor akadeemik Jüri Allik pidas oluliseks probleemiks Elva linnasüdame vähest atraktiivsust. „Linnas pole korralikku kohvikut ja teisi tsivilisatsiooni ilminguid. Kesk tänava väljanägemine, kus majad lagunevad ja müüakse peamiselt odavat pudi-padi, on jube," ütles Allik.

Kohviku puudumine häiris teisigi õppejõude. Tartu Ülikooli majandusdotsent Kulno Türk osutas, et Setumaal on mitmel pool suudetud elu käimas hoida vaatamata sellele, et seal on ääremaa ja elanikke vähe. „Paljusid asju tehakse seal ilma igasuguse kavatsuseta raha teenida," selgitas Türk. „Seatakse ette tähtaeg ja tegevus, antakse ettevõtjatele kohalike omavalitsuste poolt lihtsalt ruumid kätte ja lastakse tegutseda, sest muidu ei sünniks midagi."

Tartu Ülikooli kirjandusprofessor Arne Merilai hinnangul peab Elva tingimata säilitama oma loodusliku loomulikkuse. Tema silmis võib Elva võimalus peituda pansionaatide ja hoolekodude võrgu arendamises.

Mitmete õppejõudude seas tekitas skepsist Elva Kesk tänava ühetasandiliseks muutmise, sillutise asendamise ja senise pärnaallee mahavõtmise kava. 

Järgmine kord tuleb Elva õppejõudude kogu kokku märtsis, siis on eesmärk keskenduda rohkem linnasüdame arendamise võimalustele. Elvaga sidet tundvad õppejõud, kes sooviksid kogu tegevuses kaasa lüüa, kuid pole siiani teavet kätte saanud, saavad lisainfot telefonil 56150280.

TÜ majandusdotsent Kulno Türk, Viljandi Kultuuriakadeemia lektorid Katrin Roosileht ja Veiko Berendsen.