Elveso juhtkonna vahetuse tagamaadest
Üldistatuna oleme me kõik ELVESO omanikud ning omanikuõigusi teostab volikogu poolt moodustatud vallavalitsus ettevõtte nõukogu kaudu. Vallavalitsus oli nimetanud 5-liikmelise ELVESO nõukogu omanike huve esindama ning tagama, et vald, vallaelanikud ja kliendid saaksid parima teeninduse.
Viimased aastad on olnud nii vallale kui ka ELVESOle pingelised. Euroopa abirahade kasutamine trasside ehitamiseks lisas töömahtu, millele ettevõte juhtkond ilmselgelt alla jäi. Nii tehtavate ehitustööde kvaliteet, elanike teenindamine ja nende probleemid ning klientide juurdeleidmine jäid tagaplaanile. Vallaelanike vajaduste asemel seadis ELVESO esiplaanile oma majanduslikud huvid.
See oli signaaliks, et edaspidi tuleb sellest tohutu surve valla eelarvele, kuna tuleb kinni maksta ELVESO poolt õigel ajal tegemata tööd. Rääkimata sellest, et ELVESO kohuseks on neid probleeme lahendada ja lahendusvariante vallavalitsusele välja pakkuda.
See oleks pidanud ELVESO nõukogu tegutsema panema, kuid nõukogu piirdus vaid juhatuse ärakuulamisega ja nõustus kuulduga, seda näitavad ilmekalt nõukogu koosolekute protokollid.
Vallavalitsuse soov suurendada nõukogu võimekust, nimetades ELVESO nõukogusse valla suurte ettevõtete esindajad, sai pigem tõrjuva suhtumise. Samamoodi sumbusid otsustamatusega või otsustamisega venitamise abil nõukogus ka teised vallavalitsuse ideed: muutused ELVESO juhtimises ja töökorralduses, klienditöö parandamine, teavitustegevus, rikete ja kaebuste operatiivne lahendamine ja palju muudki.
Vallavalitsus taotles muutusi, ettevõtte nõukogu ignoreeris neid taotlusi ja asus juhatuse eeskõnelejaks vallavalitsuse ees. Pinged kasvasid, väljusid probleemi raamidest ning segunesid isiklike pingete ja huvidega. ELVESO nõukogu liikmed Tarmo Klaar, Einar Kink ja Raivo Kruuk vastandusid vallavalitsusele ja vallavanemale.
Vallavalitsusel oli valida, kas anda survele järele ja lasta neil kolmel jätkata oma mugavusametit ELVESO nõukogus või jääda endale kindlaks. Tavaolukorras oleks olnud lihtne - vallavalitsus oleks välja vahetanud omaniku huve eiravad nõukogu liikmed ja kavandatu oleks ellu viidud.
Paraku olid kõik kolm vastutööle asunud nõukogu liiget ka vallavolikogu liikmed ning asusid volikogus koos keskerakondliku opositsiooniga taotlema vallavõimu vahetamist. Kolm poolt vahetanud koalitsiooniliiget oli piisav, et muuta jõudude vahekorda volikogus.
Neil kõigil oli tõsine rollide konfl ikt, kuid antud juhul see neid ei häirinud, vaid nad kasutasid seda oma huvides. Vallavalitsus jäi endale kindlaks ning kasutas ikkagi oma õigust vahetada välja nõukogu liikmeid. Nüüd, arvestades õppetundi, nimetas vallavalitsus nõukogusse inimesed, kes ei ole volikogu liikmed.
Selle järel oli võimukriis möödapääsmatu. Opositsioon sai volikogus hetkeks häälteenamuse. Probleemiks aga oli, et vallavanema umbusaldamise järel taastuvad vallavanema ja abivallavanemate volikogu liikme volitused ning jõudude vahekord volikogus muutub jälle vastupidiseks.
Võimu vahetamiseks vajati IRL tuge. IRL andis teada, et peab oluliseks valla stabiilset arengut ja koalitsiooni jätkumist ning toetab koalitsioonipartnerit koalitsiooni jätkamise lahenduste osas. IRL ei hakanud situatsiooni oma positsioonide suurendamiseks ära kasutama.
Seejärel astusid vallavalitsuse liikmed Meelis Kasemaa ja Aivo Hommik tagasi ja valla valimiskomisjon taastas nende volitused volikogu liikmetena. Sellest teavitati volikogu esimeest, mille tõttu kutsusin kokku volikogu istungi 16. veebruaril uute vallavalitsuse liikmete nimetamiseks. Jõudude vahekord volikogus muutus jälle.
Selline asjade käik ärritas suurenenud opositsiooni sedavõrd, et käivitati ulatuslik kaebuste esitamise laviin komisjonidesse ja kohtutesse ning esitati umbusaldusavaldus volikogu esimehe suhtes, süüdistades teda hoopiski valla valimiskomisjoni tegevuses. Valla valimiskomisjon aga töötab volikogust sõltumatult. Umbusaldus muutunud volikogu koosseisu tõttu läbi ei läinud.
Kriis ei ole veel möödas, tööd jagub paljudele institutsioonidele seniste ja uute kaebuste lahendamiseks. On aga selge, et võimukriisi ajendiks ei olnud valla arengu huvide eest seismine, vaid ühendavaks motiiviks on viha ja vimm nõudliku vallavanema vastu.
