Elveso luubi all
Hetkel on käimas vee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimistööd Assaku, Jüri ja Vaida alevikes, kohe-kohe alustame vee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimisega Vana-Aaviku külas, kus ligi 50 kinnistut saavad peagi kaasaegse vee- ja kanalisatsiooniühenduse.
Täie südamerahuga saan väita, et kõigis neis piirkondades, kus me täna renoveerimistöid teeme, paraneb nii joogivee kvaliteet kui ka veesurve. Vaida aleviku tarvis rajame aga täiesti uue reoveepuhasti, mis vähendab tuntavalt keskkonnale tekitatavat koormat.
Seda muret, et remontimis-renoveerimistööd otsa peaks lõppema, teil pole?
Oh ei, renoveerimistöid jätkub veel paljudeks aastateks, sest valla senine vee- ja kanalisatsioonisüsteem on valdavalt amortiseerunud.
Milliseid veeprojekte Rae vallas veel lähiajal tulekul on? Mis nende valmimisel muutub ning kui palju selleks raha kulub?
Lähiaja plaanides on üle võtta vee- ja kanalisatsioonitrassid Peetri alevikus Mõigus, vanade kortermajade piirkonnas, kus plaanime juba järgmisel aastal vee- ja kanalisatsioonitrassid renoveerida. Teeme seda Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) abiga, projekti maksumust ei oska hetkel öelda, kuna plaanime piirkonna üle võtta 1. septembril ning alles seejärel saame koostada renoveerimisprojekti.
Elveso pole ainult vee-ettevõte, tegelete aktiivselt ka sooja- ja elektriturul.
Jah, ka soojarindel on meil praegu käed-jalad tööd täis - hetkel renoveerime näiteks Vaida aleviku soojavõrku. Projekti käigus rekonstrueeritakse 1,6 kilomeetrit ehk ca 80% Vaida aleviku kaugküttetorustikust.
Selle tagajärjel vähenevad oluliselt kaugküttevõrgu kaod ja koormus keskkonnale.
Seda suurt tööd teeme samuti KIK-i kaasaabil, meie omaosalus on ca 300 000 eurot.
Kuid naaseks vee-teema juurde - miks see vee hind siis nüüd korraga ikka nii palju tõuseb?
See on tegelikult väga lihtne - veehinna tõusu järsk põhjus on selles, et alates 2009. aastast ei ole seda kordagi muudetud, kuigi Elveso on vahepealseil aastail pangalaenude ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toel investeerinud miljoneid eurosid. Veelgi enam - selles, et vee hind hakkab kerkima, lepiti 2009. aastal ka kokku - vald kinnitas Elveso fi nantsplaani, mille kohaselt pidi munitsipaalettevõte hindu iga poole aasta tagant veidike tõstma - nii poleks hinnatõus klientidele koormavaks muutunud.
Kui nüüd hinnatõusu teema kokku võtta, siis hinnatõusu peamiseks põhjustajaks ongi needsamad renoveeritavad trassid, millest eelnevalt rääkisime. Jah, me saame küll ca 70% renoveerimisrahast KIKilt tagastamatu abina, kuid 30% omaosalust peame siiski ise tasume, peame selleks raha laenama ja kunagi selle ka koos intressidega tagasi maksma.
Hinnatõusust saadav lisaraha läheb siis investeeringuteks, mitte ei hakata sellega vanu võlgu lappima või dividendidena välja maksma?
Jah, hinnatõus kulub ainult uute tehtud investeeringute omaosaluste tagasimakseks. Dividende ei ole vald omanikuga ettevõttest kunagi võtnud, vald on pigem ettevõttele raha juurde andnud. Muidugi võiks vald ettevõttest kunagi ka dividende võtta, sest see saadud raha läheks lasteaedade-koolide või teede ehitusse, aga vähemalt lähiaastail seda plaani pole.
Üpris tähtis on selle teema juures ka asjaolu, et konkurentsiamet nõudis uue hinna kehtestamisel, et me peame ka tegevuskulusid vähendama - seega, mingist tulevasest priiskamisest nüüd küll kõneleda ei saa.
Priiskamise jutt viibki meid taas järgmise teemani - Elveso uus nõukogu tellis rahvusvahelisest audiitorbüroost Ernst & Youngist eelmise juhtkonna tegevuse hindamiseks auditi, mida see näitas?
Ma ei tahakski sel teemal tegelikult pikalt peatuda, lühidalt vastates tõi audit välja selle, et ei ettevõtte eelmine nõukogu ega ka juhatus ei teinud oma tööd, „tänu" selle ei olnud ettevõttes järelevalvet ega ka strateegilist juhtimist.
Kuuldavasti reageeris eelmine juhtkond auditile küllaltki valusalt?
Öeldi jah, et eks see üks suunatud audit on! Ometi palkasime maailma suurimate sekka kuuluva audiitorbüroo, kelle mõjutamiseks meist kellelgi kindlasti fi nantse pole.
Kuid mida selle auditi põhjal nüüd ette võetakse?
Seda on veel vara öelda, aga mina isiklikult olen küll seda meelt, et igale teole peab järgnema tagajärg.
Vallavanem: AS ELVESO juhtimise korrastamine tagab teenuste kvaliteedi paranemise
1. märtsil tõstatus päevakorda seoses AS Elveso uue juhatuse liikme Meelis Kasemaa ametisse asumisega vajadus saada ülevaade vallale kuuluva äriühingu senisest tööst. Et selgitada välja eelmise juhatuse ja nõukogu juhtimise ning nende tegevuse õiguspärasus ning korrektsus, pidas AS Elveso uus juhtkond vajalikuks tellida rahvusvaheliselt audiitorfirmalt Ernst & Young Baltic AS-lt siseaudit.
Auditi eesmärgiks oli hinnata AS Elveso juhtimisega seonduvaid asjaolusid perioodil 01.01.2011 kuni 29.02.2012 kokkulepitud ulatuses, mis hõlmas äriühingu juhtimise korralduse ülevaatamist, hinnangu andmist nõukogu ja juhatuse pädevusele ning tegevusele äriühingu juhtimisel, piiratud ulatuses teostatud tehingute põhjendatuse ja majandusliku otstarbekuse analüüsi, juhatuse tegevuse hindamist tehingute teostamisel, lisatasude arvestamise ja määramise põhjendatuse ja läbipaistvuse hindamist. Audiitorfi rma tuvastas auditi läbiviimisel mitmeid puudusi ettevõtte juhtimise korraldamisel, sealhulgas juhiti tähelepanu põhikirjas esinevatele puudustele, ebapiisavale juhatuse ja nõukogu vahelise pädevuse ja suhete regulatsioonile.
Lisaks tuvastati, et ametist lahkunud ettevõtte juhtkond on tekitanud märkimisväärset varalist kahju ettevõttele, ÜVK ehituse käigus koostatud hanked on teostatud puudustega ning on eksitud riigihangete seaduse vastu, äriühingu vara on võõrandatud põhjendamatult madalate hindadega ja ilma enampakkumisi korraldamata ka juhatuse endisele liikmele. Siseauditi tulemused kinnitasid, et kevadel tehtud muudatused ettevõtte nõukogus ja juhatuses olid möödapääsmatud.
Ernst & Young Baltic AS-i poolt koostatud audit andis vallavalitsusele, kui AS ELVESO üldkoosolekule ülevaate puudustest ettevõtte senises juhtimises ning samuti ettepanekud puuduste parandamiseks. Uus ettevõtte nõukogu ja juhatus on audiitori ettepanekud läbi arutanud ning asunud neid ellu viima. Vallavalitsus peab vajalikuks korrastada võimalikult lühikese aja jooksul ettevõtte tegevust reguleeriv õiguslik baas ning teeb kõik selleks, et äriühingu juhtimine muutuks efektiivsemaks ja läbipaistvamaks. Siseauditis väljatoodud rikkumiste ja nende ulatuse osas käib täiendav analüüs, mille järel ELVESO juhatus ja nõukogu otsustavad, mida nende osas ette võtta.
On äärmiselt kahetsusväärne, et eelmise juhtkonna ajal riigihangete seaduse vastu eksimise tulemusel on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatus teinud 20.07.2012 otsuse nr 1-25/15, mille alusel vähendatakse AS-le Elveso ÜVK ehituseks eraldatud toetusraha 17 000 euro võrra ja see summa tuleb tasuda omavahendist. Paraku ei saa välistada, et tulevikus võivad mõjutada sellised vee-ettevõttele otsest kahju toonud rikkumised ka vee hinda.
Auditeeritud perioodil oli AS Elveso juhatajaks Toomas Heinaru ning nõukogu esimeheks Tarmo Klaar, lisaks kuulusid nõukokku Priit Põldmäe, Raivo Kruuk, Einar Kink ja Margus Vihul. Selle aasta veebruaris kutsus ettevõtte üldkoosolek Tarmo Klaar'i, Raivo Kruugi, Einar Kink'i nõukogust tagasi, samuti kutsuti tagasi ka Margus Vihul, kes on siirdunud tööle väljapoole Eestit.
Täna on siiski veel pooleli kohtuvaidlus endise juhatuse liikme Toomas Heinaru'ga, kellega on eelmine nõukogu esimees Tarmo Klaar sõlminud ilma nõukogu nõusolekuta juhatuse liikme lepingu, mis oli juhatuse liikme kasuks tugevalt kallutatud ning sõlmitud temale äärmiselt soodsatel tingimustel.
Toomas Heinaru nõuab ametist vabastamise eest ligi kahekümne tuhande euro suurust kompensatsiooni, kuid olukorras, kus juhatuse liige on tekitanud Rae valla vee-ettevõttele olulise majandusliku kahju, ei saa aktsepteerida olukorda, kus isik nõuab ametist vabastamisel kompensatsiooni. AS ELVESO kavatseb oma õiguste eest seista ja välistada nii ettevõttelt kui ka sisuliselt Rae valla tarbijate taskust sellise selgelt põhjendamatu kompensatsiooni maksmise.
MART VÕRKLAEV
Vallavanem
Miks Elveso vee hind pea poole võrra kerkib?
Kuigi vee-ettevõte on 2009. aastast saadik muudkui renoveerinud, rekonstrueerinud, ehitanud, remontinud, parandanud kvaliteeti - ühesõnaga investeerinud miljoneid eurosid, pole veeteenuste hind samas ajavahemikus sentigi muutunud. 2009. aastal lepiti kokku, et teenuste hinnad hakkavad iga poole aasta tagant kerkima. Selle eelmise juhtkonna valeotsuse tagajärjel peamegi nüüd kõik 1. oktoobrist veeteenuste eest oluliselt rohkem maksma hakkama.
Vee hinda mõjutavad paljud kulud
Vee hind koosneb laias laastus mittekontrollitavatest kuludest (vee erikasutusõiguse tasu, saastemaks, maamaks, riigilõiv, teistelt vee-ettevõtjatelt ostetav teenus), kontrollitavatest kuludest (kulud elektrienergiale, kemikaalidele, tegevuskulud), kapitalikulust, põhjendatud tulukusest ja veel mitmest pisemast kategooriast, näiteks vallavalitsuse tasutud summadest sademevee ärajuhtimise kulutuste katteks. Kõik need punktid on ükshaaval konkurentsiametile lahti kirjutatud, ametis läbi kaalutud ning seejärel saadud otsus, et seniste hindadega vee- ja kanalisatsiooniteenust enam edasi müüa pole võimalik.
Konkurentsiameti otsus veeteenuste hinna kohta on kättesaadav SIIN.
