Elviira Alamaa: hea laulupoiss on ikka veidi rüblik
Kust sa pärit oled?
Olen pärit Tallinnast, kuid Sauel olen käinud alates aastast 1980, kui vanemad hakkasid siia maja ehitama. Kolisime Sauele 1995. aastal.
Mis koolides sa oled käinud?
Olen lõpetanud põhikooli 21. keskkooli muusikakallakuga klassis, edasi lõpetasin G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialal ja samal erialal Eesti Muusikaakadeemia professor Ants Üleoja juures.
Kuidas sa muusika juurde jõudsid?
Minu vanemad on musikaalsed, kuid vastavat haridust neil polnud võimalik saada, sest ajad olid teised. Kui kooliaeg kätte jõudis, otsustasid vanemad mind viia katsetele just muusikaklassi. Arvan, et minu koorijuhiks saamine on seotud minu muusikaõpetaja Lydia Rahula soovitusega - mine Otsa-kooli.
Kas sa ise oled kooris laulnud?
Lapsena laulsin 21. kooli koorides, kuid ka lasteansamblis Lee, kus hiljem lauljad ära kadusid, aga tantsitakse siiani. Otsa-koolis õppides laulsin loomulikult koolikooris, kuid lisaks ka segakooris Noorus.
Millist muusikat sulle endale meeldib kuulata?
Hetkel on päevad muusikat täis ja pärast pikka proovipäeva koju jõudes eriti ei jaksagi enam midagi kuulata. Kõige rohkem kuulan muusikat autoga maale sõites. Meeldib kuulata Queeni, Barbra Streisandi, Sarah Brightmani, Fred Jüssi linnuaabitsat või siis mõnda muusikali.
Kes on su lemmikheliloojad?
Õpingute ajal meeldis mulle väga kuulata Giuseppe Verdi muusikat ja Andrew Loyd Webberi muusikale olen ka alati nautinud.
Oled ise laule loonud. Kui palju ning kuidas sõnad ja meloodia sünnivad?
Ei ole veel palju jõudnud luua, sest töö võtab oma aja. Arvan, et laule olen kirjutatud umbes 25. Selleks, et teha laul koos tekstiga, peab idee olema. Tekstiautor on mitmel laulul aga Saue Gümnaasiumi õppealajuhataja Eve Tamm. Mõned laulud on loodud luulekogust leitud tekstidele.
Meloodiad võivad pähe tulla keset ööd - vahel kohe kaob uni ära. Kui hommikul ärgates on meeles, püüan meloodia kuhugi paberi nurgale ära „kribada" ja hiljem paremini vormistada.
Kust tekkis mõte asutada Sauele poistekoor?
Minu mäletamist mööda oli see nii. Olin tööl Vanalinna Hariduskolleegiumis ja sealse tütarlastekooriga laulupeol, kui ligi astus muusikakooli direktor Kristiina Liivik ja uuris, millega ma tegelen. Rääkisin, et olen kolinud Sauele, aga tööl käin Tallinnas, ja et olen tüdinenud bussiga loksumisest. Kristiina pakkus välja mõtte, kas ma ei tahaks teha Sauele segakoori. Mõtlesin, et segakoor on tore, aga sinna meeslauljate leidmine raske. Seepeale ütlesingi, et enne tuleb teha poistekoor ja lauljad mehed kasvatada - siis vaatame, kuidas segakooriga on.
Kuidas sa valid poistele laulmiseks repertuaari?
Alati ei saa valida. Tihti on teada üritused, kus soovime osaleda, ning siis peab ka vastavat repertuaari oskama. Kui ise valin, püüan leida laule, mida tean, et ka poistele meeldib laulda. Meil on tihti mõni suurem pähkel kavas ja kui lugu kohe üldse välja ei tule, siis võib jääda ka esitamata.
Mis sa ise arvad, miks on koorilaul Saue poiste hulgas nii populaarne? Laulab ju kokku 170 poissi ja noort meest.
Vaevalt, et poisid ise laulmise juurde oleks jõudnud, kui vanemate toetust poleks. Paljuski loeb kodu ja vanemate arusaam. Minu meelest on see üldarendav tegevus ja need, kes soovivad ja suudavad rohkemat, neile otsime veel lisarakendust muusikakoolis, ansamblis või solistina. Poisid, kes tulevad laulma lasteaia poistekoori - isegi kui nad üldse viisi ei pea - enamus hakkab laulma. Koolis tuleb juba valida ja siis me kuulame poisid üle.
Suurematele poistele ja noormeestele on oluline väljund, kus nad saavad esineda. Tore on osaleda konkursil või festivalil, kuid enim nauditakse kindlasti ühiseid sõite piiri taha.
Mida sa teed eriliste rüblikutega?
Hea laulupoiss on ikka veidi rüblik. Kui poiss on liiga rahulik, siis reeglina on ta laval tuim. Oma kogemustest tean, et kui on rüblik, siis elab laval ja sellise lapse esitust naudib ka publik.
Kas koorijuhi amet on üldse õpitav? Mõned omadused peavad olema vist kaasa sündinud?
Musikaalsus peaks vist tõesti kaasa sündinud olema, kuid poistekooriga tegeledes loevad hoopis muud omadused. Seda loetakse üheks raskeimaks liigiks koorijuhtide seas. Poisid võtavad end reeglina laval kokku, kuid proovis peab omama väga head ettekujutlusvõimet, et aru saada, kas lugu on esitamiseks selge.
Juhatad Sauel poiste-, (noorte) meeste- ja segakoori. Varasemalt oled juhatanud ka tütarlastekoori. Milline kooriliik on sulle kõige südamelähedasem?
Tütarlastekoori tegemise aega meenutan kui puhkekodus viibimist. Koolis, kus lapsed olid katsetega valitud ja tegid seda, mida sa ütlesid - see oli omamoodi tore aeg. Vaatamata sellele, tunnen end poiste seltsis rohkem elusana ja kõige kindlamalt. Suurt osa noorte meeste koori lauljatest tean juba alates lasteaiast. Kui oled nii pikka aega koos laulnud, loevad hoopis teised tegurid ja mõistad teisiti iga laulja käitumist. Segakooris on laulmas palju poiste vanemaid ja muid toredaid inimesi - nad on kindlasti mulle väga olulised.
Mis on sinu töös raske ja mis valmistab rõõmu? Milline on koorijuhi jaoks kõige parem hetk?
Iga õnnestunud esinemine valmistab alati rõõmu! Kõige raskem on ohjata poiste seltskonda, kui neid on korraga rohkem kui kaks. Töös poistega naudin nende laululist arengut. Naudin, kui mõni poiss, kes pikka aega pole viisipidamisega hakkama saanud, lõpuks viisi peab - siis on tunne, et sellepärast ma seda teengi.
Kolleegidega on sul vist vedanud, tundub nii?
Poistekooril on väga hea tiim. Ulvi Kanteri ja Gerli Kirikaliga oleme väga kaua koos liikunud, et paljusid asju pole vaja pikalt omavahel rääkidagi. Igal ühel on oma roll poistekoori juures ja koostöö sujub.
