Enamloetud autorid Käru Raamatukogus: Nii palju kui on lugejaid, on erinevaid maitseid
Tavaliselt näitavad laenutuste pingeread teose populaarsust valitud perioodil. Nii oli meie kogus 2010. aastal pingerea tipus S. Oksanen „Puhastus", 2011. aastal on enamloetud H. Petsi raamatud („Õnneõiteta sirelid ja Ussikuninganna Egle")
Enamlaenutatud autorite statistika toob esile teised nimed.
Käru Raamatukogu populaarsemad autorid aastate lõikes (2004-2010) on D. Dontsova, E. Tohvri, S. Mallery, A. Marinina, B. Cartland ja N. Roberts. Eesti autoritest on esikümnes koha leidnud ka K. Priilinn ning A. Kivirähk. Top 30 hõlmab 13 eesti autorit.
Aastal 2010 korduvad esinelikus samad autorid, esikümnes on 5 eesti autorit: lisaks E. Tohvrile, M. Lembe, A. Kivirähk, M. Ernits ja A. Pervik. Top 30 hõlmab juba 15 eesti autorit.
Milles siis peitub Barbara Cartlandi, Nora Robertsi või Erik Tohvri edu? Meie raamatukogu kataloogis on Barbara Cartlandi teoseid 53, Nora Robertsit 57 ja Darja Dontsovat 55 eksemplari. Cartlandi puhul saan väita, et neid loetakse ikka ja jälle, lugeja teab täpselt millega tegu, nad on väikese mahuga, mugavad kaasa võtta reisile.
Mida rohkem kirjutatakse jätku-romaane, seda rohkem ühe autori teoseid ostab ka raamatukogu ning rohkem koguneb laenutusi. Läbi aastate on Nora Robertsil enamus raamatuid ilmunud tri- või tetraloogiatena. Sama varianti on kasutanud ka Erik Tohvri ning Enn Vaino. Mida õhem on raamat, seda kiiremini see läbi loetakse, läheb uuesti ringlusse ja korjab rohkem laenutusi. Sellest ka Lembe ja Noode edu. Kui raamat meeldib, otsitakse üles ka autori varasemad teosed. Tihti lugeja ka pettub, sest lugemiselamust mõjutavad paljud tegurid. Enamus lugejaid tahab meelsasti teada, mida kujutab endast uue eesti kirjaniku teos või juba loetud kirjaniku uus raamat. Praktika näitab, et leidub lugejaid, kes välistavad täielikult eesti autorite teosed või välistatakse elulood või krimkad, mis teistele võivad väga meeldida. Nii palju kui on lugejaid, on olemas erinevaid maitseid.
Riigi raha raiskamisest „kollasele kirjandusele". Meie raamatukogu kataloogi põhjal selgub, et Cartlandi teoseid on soetatud 14 aasta jooksul 53 eksemplari (2010. ja 2011. a ei ole ostetud ühtegi eksemplari) keskmise hinnaga 3,87€. Keskmiselt on aastas ostetud 3,78 eksemplari ning kulutatud keskmiselt aastas 14,65€. Praeguste raamatu hindade juures saab selle eest heal juhul ühe raamatu osta.
Peavalu valmistab ministeeriumile pigem laenutushüvitise maksmine. Kõne all on suur laenutuste arv Cartlandi puhul (18 787) ning hüvitise summa 1611,87€. Urrami statistika näitab, et 2010. aastal on meie kogus Cartlandi raamatute laenutusi 72 ning moodustab meie laenutuste üldarvust 0,4%. Tutvudes Autorihüvitus-fondi veebilehel "Hüvitised 2010" nimekirjaga võib igaüks veenduda, et eesti autorid moodustavad nimekirjast põhilise osa. Käru Raamatukogu 30st enamlaenutatud autorist 2010. aastal on hüvituse saanud eesti kirjanikud, 15st väliskirjanikust on ainsana Barbara Cartland saanud laenutustasu.
Pikem artikkel koos illustreerivate tabelitega raamatukogu veebilehel
