Energiasäästu vajadus
"Kehtnas asuv korteriühistu Kehtna Suvi on 200. korterelamu, kellele KredExi otsusega on eraldatud rekonstrueerimistoetus", seisab KredEx 27.09.2011 uudistes.
"Korterelamute huvi oma maja korda teha on selle suvega märgatavalt suurenenud. Põhjuseks on kindlasti korterelamute rekonstrueerimistoetus ja soodusintressiga renoveerimislaen, aga ka suured küttekulud, sest viimased talved on olnud pikad ja külmad. Pakume korterelamutele võimalust kutsuda oma üldkoosolekule esinema konsultant, kes aitab ühistu juhatust korterelamu renoveerimisvajaduse ja rekonstrueerimistoetuse tingimuste selgitamisel," märkis KredExi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler.
Selliste toetuste küsimine Võru linna kortermajade poolt on olnud aga kesine. Enamik ühistuid on aastaid arutlenud vajadust, kuid komplekssete renoveerimiste näidete puudumine tekitab pea kõigis pigem negatiivseid eelarvamusi. Positiivne on see, et korteriühistu juhatused on viimasel ajal võtnud aina rohkem ette väljasõite neisse majadesse, kus on renoveerimistöid teostatud. Külastas näiteks Kooli tee 1 korteriühistu juhatus Põlvas Piiri 14 kü, kes teostas 2007. aastal oma maja piirete soojustamise vundamendist katuseni. Juhatuse esimehe kokkuvõttest tuli välja, et tänasel hetkel säästab maja võrreldes eelnevaga kütte pealt ligi 30% ning värske ilme on suurendanud elanike soovi ja huvi majapidamise hoidmiseks.
Taivo Nõlvand KredEx eluasemetoodete haldurina ütles oma www. meiekodu.ee's ilmunud artiklis: "Kui korteriomanikud on jõudnud teadmiseni, kust king pigistab ning kaaluvad, kas renoveerida või mitte, siis peamiseks probleemiks saab tavaliselt vajalike finantside leidmine ning kõigi korteriomanike nõusoleku saamine. Vastuseisu peapõhjuseks igasuguste kulutuste tegemisele on tavaliselt korteriomanike erinev sissetuleku tase. Sage-li on madal sissetulek lihtsalt ettekäändeks. Vastupidiseks näiteks on Eesti väikelinnas asuv kaheksa korteriga kortermaja, mille elanike enamus on pensionärid ning kelle ainukeseks sissetulekuks on nende pension. Sellest hoolimata otsustati oma kortermaja korda teha ja võeti renoveerimistööde teostamiseks ka pangast laenu."
Tänasel hetkel on Võru linnas valikus üsna väike osakaal uutel korteritel ning täiesti uusi maju on vaid üksikuid. Enamik kortereid, mis on tavalisele perele taskukohane, paiknevad aga majades, mis on 70-80ndatel loo-dud. Noored pered, kes soovivad meie linnas eluaset soetada, ei mõtle 30-40 aastat ette, laen, mille jooksul nad oma kodu eest tasuvad, on pea enamikul 20-30 aasta peale. Seepärast tunnevad uued korteriomanikud neis vanades majades suurt trotsi, kui maja korrastamise plaane lükatakse määramata ajaks edasi, tuues põhjuseks maja peatse täieliku amortiseerumise ja võimaliku lammutamise.
Hoone soojustamisel tuleb käsitleda eelneva tööna hoone konstruktsioonide korrastamist, et uue kuue saanud hoone ka püsti püsiks need tuleviku 30 aastat.
Seda enam tunnetavad inimesed ise, et energiasäästmine tähendab otseselt oma kulutuste kokkuhoidu. Energiat tuleb aga elamises säästa selliselt, et ei tekitataks ohtu sisekliimale: tervisele üldiselt, hoone säilimisele ja ühisvara haldamisele. Kokkuvõtvalt tuleb osata energiat säästa!
Mugavaks sisetemperatuuriks on võimalik lugeda keskmiselt 21 kraadi, kuid langemine alla 19 kraadi tähendab, et korterid on alaköetud. Tallinna Tehnikaülikooli poolt läbi viidud uuringute tulemusena fikseeriti, et äsja välispiirded renoveerinud telliselamud on olnud aasta jooksul mures ülekütmisega ning suurte sooja erinevustega korruste vahel, mis on tingitud küttesüsteemi tasakaalustamata jätmisest. Üks kraad ülekütmist tähendab 5% suuremaid küttekulusid. Analüüsis tuli välja, et osaliselt renoveeritud korterelamus on peamiselt probleemid seotud ebapiisavast ventilatsioonist tulenevast suurest niiskuskoormusest. Suhtelise õhuniiskuse tasemed kõiguvad ööpäeva lõikes suurtes piirides ja ületavad soovituslikku piirnormi 45% kõikides neis hoonetes, mis näitasid kitsaskohana ventilatsiooni lahendamata jätmist.
Valdav enamus kortermaju on energiatarbelt ebaefektiivsed, tarbides aastas keskmiselt sooja 220-250 kWh/ m² kohta, samas meiega sarnases kliimavöötmes olevate riikide kortermajad (Soome ja Rootsi) tarbivad alla 150 kWh/m². Sellest tulenevalt on ka arusaadav nende riikide kodanike suurem ostujõud ja sotsiaalne kindlustatus.
Kuidas käituda: kaasata eksperte, teadjaid inimesi. Tellida oma kortermajale energiaaudit.
Eelkõige tuleb rekonstrueeritavates hoonetes luua inimeste tervisele ohutu elukeskkond, kuna inimene vii-bib elu jooksul ruumides 85-90% ajast. Uuringud on tõestanud, et kõigis neis hoonetes, kus on ära jäetud ventilatsioon, on energiasääst saavutatud sisekliima kvaliteedi arvelt. Vanades hoonetes oli õhuvahetus tagatud akende vähesest isoleeritusest, nüüdsed aknad on aga minimaalse õhu läbilaskega. Sellest tulenevalt jääbki inimeste elutegevusest tekkiv õhuniiskus suures osas ruumidesse ning otsib väljundit läbi välispiirete. Pikas perspektiivis muudab ruumide mitte ventileerimine hoone avariiohtlikuks.
Milles seisneb energiasäästu pikaajaline efekt?
Odavaim energia on kokkuhoitud energia - seda eriti tõusvate energiahindade korral. Energiahind, olgu see siis elekter või toasoe, tõuseb tulevikus kindlasti. See on paratamatu.
Seetõttu annab energiasääst võimaluse säästa kuludelt ja kasutada säästetud raha muul endale meelepärasel otstarbel.
Energiasääst ei tohi tulla elukvaliteedi ja mugavuse arvelt. Korterites tuleb tagada siiski normaalseks eluks vajalik sisekliima. Sisekliima tagamine on vajalik elanike endi tervise pärast, kuid ka hoone konstruktsioonide säilimise tõttu.
Muutes tarbimisharjumusi säästlikumaks, samas säilitades vajaliku ja normaalse sisekliima, saame muuta maja energiatarbimise optimaalseks, mis võib tähendada kokkuhoidu kuludelt või väiksemat vajalikku investeeringut tulevikus.
Kasulikku lugemist:
www.kredex.ee/11252 - energiasääst kortermajades www.meiekodu.ee - korteriühistute elektrooniline infoleht
_________________________________________
Infopäevad Võru KÜ juhatustele ning liikmetele toimuvad: 27. okt kella 17-18.30: KÜ Kooli tee 1 infosaalis. Tutvustatakse eGain ilmaennustusel põhinevat kortermaja kütte reguleerimissüsteemi. Väiksem küttenergia tarbimine, stabiilsem toatemperatuur, väiksem reguleerimise vajadus. Tule ja kuula uutest võimalustest TASUTA. Loe lähemalt: www.egain.ee. Täpsem info: tel 5343 5382, Kristjan Võrno
4. nov kella 18-19.30: KÜ Kooli tee 1 infosaalis. KredEx: Renoveerimiseks vajaliku toetuse ja rahastamise võimalused kortermaja välispiirete soojustamise, küttesüsteemi ja õhuvahetussüsteemi korrastamise korral. Oodatud korteriühistute juhatused ja liikmed, kes soovivad saada otse infot, kuidas teised on hakkama saanud renoveerimisega ning kui palju on antud toetust. Teabekoosolek korraldatakse Võru Linnavalitsuse ja SA KredEx koostöös. Teabepäev on TASUTA. Täpsem info: tel 5343 5382, Kristjan Võrno
