Erakool Läte pakub alternatiivi tavaharidussüsteemile

 (5)
2. klassi poiss näitab hiljuti koolis heegeldatud lapikest (foto: Keila Leht)
2. klassi poiss näitab hiljuti koolis heegeldatud lapikest (foto: Keila Leht)Eestielu

Waldorfpedagoogikal põhinevas Erakoolis Läte käib praegu kokku 44 last Keilast ja selle lähiümbrusest.

Hiljuti toimunud kooli avatud uste päeval oli vanemate huvi kooli vastu taas suur ja tänaseks on esitatud juba 20 avaldust lapse 1. klassi vastu võtmiseks.

Esimesse klassi, kes 2008. aastal kooliteed alustas, läks 13 last. Järgmisel aastal tuli õpilasi 14 ning eelmisel aastal otsustasid waldorfpedagoogika kasuks 17 lapse vanemad. Sügisel lisandub kooliperre veel üks klass, mis tähendab kokku juba nelja klassikomplekti. Praegu on koolil kasutada ruumid lasteaias Rukkilill. Kuna koolipere aina kasvab, hakkavad olemasolevad ruumid kitsaks jääma. Erakooli Läte juhi KT Anne – Lii Kerge sõnul mahutakse järgmisel õppeaastal veel ära. „Meil on OÜ-ga Keila Alusharidus kokkulepe, et enamus praegu kooli kasutuses olevast tiivast jääb meile. Mõtteid uute ruumide suhtes on mitmeid, aga praegu, kui konkreetsed kokkulepped puuduvad, ei tahaks midagi välja käia.“

Ideaalses klassis on 25 last

Sügisel võetakse 1. klassi vastu 20 õpilast. Sisseastumiskatseid kooli ei toimu - kohad jagatakse avalduste laekumise järjekorras, toimub ka perevestlus kooliarsti ning õpetajaga. 20 lapse piir on loodud aga seetõttu, et rohkem laudu ei mahu füüsiliselt ruumi ära. Klassis on vaja ka liikumisruumi, kuna waldorfpedagoogika järgi laps terve päev laua taga ei istu. Ideaalis võiks Anne – Lii sõnul ühes klassis olla lausa 25 õpilast, kuna siis oleks kõik temperamenditüübid esindatud ja kord looks ise end paremini.

Tegemist on range kooliga

Lapsevanematel on tihti kooli kohta küsimusi. „Enamasti küsivad vanemad, kas laps ikka pärast ülikooli saab sisse? Mina sellele aga vastata ei oska – ülikooli pääsemine sõltub ikka lapsest endast. Teiseks küsitakse, kas meil on tegemist mingi ususektiga. See arvamus tekib, kuna meil on erinevad traditsioonid, hommikul ja enne lõunasööki loetakse luuletusi jms. See kõik on rütm, et toetada lapse arengut ning et tal oleks kindlam kasvada. Arvatakse, et waldorfkool on leebe, aga tegelikult on tegemist range kooliga. Lastel on piirid ning korda luuakse rütmi, mitte käskude ja keeldudega.“

Soov on endiselt kasvada põhikooliks

Erakooli Läte tulevikuplaan on endiselt kasvada põhikooliks. Keskkooli loomisele ei ole mõeldud. Aruküla kool avas Tallinnas üleastme (keskkooli) ühe teise kooli juures. Koolis käib kolm õpilast, keda õpetab 12 õpetajat. Üleastmes on küll üks põhiõpetaja, kuid eriained on palju, mille kõigi jaoks on vaja oma õpetajat. Seetõttu püütakse Keilaski kõigepealt põhikooli loomise juurde jääda.

Peale põhikooli lõppu läheb enamus vilistlasi üle tavakooli. Kuna õppekava on kõigile üks, on kõigi kooliastmete lõpuks waldorfpedagoogika järgi õppinud laps samal tasemel kui tavakoolis õppinu. Seega ei tohiks olla probleeme ka ühest koolist teise üleminekul. „ Kuna lapsel on olemas tugev algbaas, ta on iseseisev ja oskab mõelda, saab ta edaspidi kenasti hakkama,“ ütles Anne–Lii.
_____________________________________________

Iiris ja Tanel Kurvitsa tütar õpib Erakooli Läte 2. klassis. Tanel ja Iiris selgitasid, miks nad otsustasid Erakool Läte kasuks, millised küsimused neil kooli kohta tekkisid ning kas nad on oma otsusega rahul.

Miks otsustasite Erakool Läte kasuks?

Distantseerumisvajadus tavaharidussüsteemi olelusvõitlusest oli peamine ajend, mõtlemaks üldse alternatiivsete võimaluste peale. Koolide pingeread ning lapsevanemate tormijooks eliitkoolidele pani mõtlema, et mis on tegelikult oluline?

Ajendatuna soovist leida kool, kus oleks vähem koolistressi ning lapsesõbralikum keskkond, leidsime oma suureks rõõmuks Keila linna koduleheküljelt info ka Lätte kooli kohta.

Kaalusime waldorfkooli just sellepärast, et waldorfpedagoogika aitab isiksuse “mina” arengule kaasa ning nii jõuab meie laps loodetavasti just selleni, mis teda tulevikus õnnelikuks inimeseks teeb. Olgu see siis ärijuhtimine või muusikukarjäär.

Mis on Teie silmis waldorfpedagoogika eelised?

Õppeainete omandamine on viidud kooskõlasse inimorganismi (lapse organismi) loomuliku arenguga. Nii on erinevate oskuste omandamine ajastatud just sellele ajale kui see kõige paremini peaks kinnistuma. Samuti on erinevad õppeained omavahel nii tihedalt seotud, et lapsele jääb tervikpilt. Mäletame ju kõik oma kooliajast mõtet - “Mul ei ole seda elus niikuinii vaja”. Waldorfõppekava järgi õppides ei peaks sellist tunnet tekkima, kuna matemaatika on tugevalt seotud looduse või meie igapäevaeluga. Loodusõpetus igapäevaste tegemistega nagu näiteks leiva saamine vilja külvamisest leiva küpsetamiseni jne. Waldorfpedagoogika oma olemuselt eeldab õpetajalt palju suuremat pühendumist igale lapsele personaalselt. Kuna ta peab püüdma igale lapsele läheneda tema karakterit arvestades, tähendab see seda, et õpetaja tunneb igat last väga hästi. Tihti tõdeme, et õpetaja tunneb meie last mõne koha pealt paremini kui vanemad ise. samuti annab waldorfpedagoogika lapsele võimaluse juba varakult hakata ühiskonna liikmeks, sellele andes ja sealt võttes - kogu õppetöö toimib meeskonnatööna.

Waldorfkoolis ei panda lastele numbrilisi hindeid. Sellel on samuti mitu eelist - esiteks väldib see koolistressi (tänapäeval päris tuttav väljend), kuna õpilasel puudub igapäevane olelusvõitlus saavutuste tasemel. Teiseks aga soodustab see jällegi palju süvenenumat lähenemist lapse arengule. Numbrilise hinde panemine on lihtsam -laps tuleb lihtsalt “kategoriseerida” ühte viiest üldlevinud lahtrist. Sellesse ringi aga on võimalik väga kergesti sõltuma jääda, kuna juba harjunud “viielisele” tulevad uued viied palju lihtsamalt, kui näiteks varem vähemedukalt hinnatud õpilasele.

Mittenumbriline hinnang annab aga palju sügavama ülevaate - õpetajal võtab ju palju rohkem aega hinnangu kirjutamine kui ühe numbri lahtrisse kirjutamine. Lapsevanem saab aga vajadusel õpetajaga teemat edasi arendades oma last abistada seal kus vaja.

Kui hakkasite mõtlema Erakool Läte võimaluse peale, millised küsimused Teil kooli kohta tekkisid?

Nagu paljudel lapsevanematel, tekkis küsimus lapse “saavutusvõimaluste” üle - aga kuidas ta saab ülikooli? Praegu kooli töös osaledes ning tuttavatele waldorfkooli tutvustades näen, et see on üks sagedasemaid küsimusi.

Sellele küsimusele on aga mitu vastust - esiteks kõikide vanemate rahustuseks võib öelda, et waldorfkoolide lõpetajad saavad ülikooli samuti nagu tavakoolide lõpetajad. Nii 9. klassi lõpus kui ka keskkooli lõpus (Eestis on 2 waldorfgümnaasiumit ehk ülaastet) sooritavad õpilased riiklikud lõpueksamid.

Teiseks ja võibolla olulisemaks küsimuseks on - kas laps peab ilmtingimata ülikooli minema?

Oluline on, et laps saab arendada võimeid, mille vastu tal on huvi ning milles ta on tugev - õnnelik inimene on see, kes saab teha sellist tööd, nagu talle meeldib.

Üldiselt tekitas muret süsteemi “õhuke” kandepind. Ehk küsimused: “Kust tulevad õpetajad?”; “Mis saab peale põhikooli?” jne... Selgeks sai aga see, et olles sellise kooli lapsevanem, õnnestub ise süsteemi “paksendamiseks” palju ära teha - lüües käed külge kohtade peal, kus saad ja oskad. Tänaseks päevaks on paljud küsimused saanud oma vastused.

Kuidas laps ise kooli suhtub? Kas olete valikuga rahul?

Karoliina läheb alati rõõmuga kooli ning haigus on meie peres suur õnnetus, sest siis ei saa kooli minna. Samuti on meie klassis suur austus oma klassiõpetaja Keio vastu - nii laste kui ka vanemate poolt. Nagu õpetaja Keio ütleb, nii on. Nagu koolis ikka, on aineid mis on kergemad ja asju mis on raskemad selgeks saada.

Meie oleme kooli valikuga kindasti rahul ja ka meie noorem tütar asub õppima Lätte kooli.